Meie hostel

Täna kirjutaksin teile meie hostelist. Eestis otsisime juba endale esialgse elukoha välja. Kõige soodsamad tundusid olevat siis backpackersite hostelid. Meie valisime siis 7-kohalise toa endale, mille hind üheks ööks näkku on 23 dollarit. Saime veel sellise diili, et kui nädal aega olla, siis üks öö on tasuta. Eesti rahas läks nädal ööbimist maksma 109 eur. Muidugi oli pakkuda ka kahekohalisi tube, aga nende hind oleks läinud päevas 10-15 dollarit kallimaks ja selle rahaga saab näiteks kaks päeva söönuks. Tegelikult esialgu pole väga vahet, kas eladki karjakesi koos, sest nii on odavam, pealegi suure osa ajast me oleme raamatukogus netis või linnapeal turisti mängimas.

Meie hostel "Somewhere to Stay" asub kesklinnast 20 minutilise jalutuskäigu kaugusel. (link: http://www.somewheretostay.com.au/ ) See on kahest kolmekorruselisest majast koosnev kompleks ja meie tuba asub ka kolmandal korrusel. Kolme toaboksi peale on ühine WC ja duširuum, tube koristatakse vist kord nädalas, siis kästakse kõik asjad põrandalt ära panna (voodile). WC ja duširuumi koristatakse iga päev, sooja vee puudust veel pole ka olnud. Meie toas on 3 metallist narivoodit ja mina olen ainuke tüdruk, ülejäänud 5 on siis mehed, kellest üks on Markus. Siiamaani tunduvad kõik suhteliselt normaalsed inimesed olevat, kui ikka keegi magab, siis teine ei karju, ei räägi telefoniga, ei kuula muusikat jne ehk siis arvestatakse üksteisega. Miinuseks on muidugi see, et mehed väga korda ei pea. Näiteks minu alumine naaber viskab oma trussikud kohvri kõrvale põrandale, sokid on laiali jne. Iuuu. Õnneks mustad jalanõud jäetakse ukse taha.

Hosteli esimesel korrusel on vastuvõtt, selle juures mail-box, kuhu siis tulevad kirjad. Vastuvõtu juures on ühine telekavaatamisruum, kohti seal kõigile muidugi ei jagu ka. Ühisköök asub teise maja esimesel korrusel, seal on siis gaasipliidid, veekeetja, röster, mikrouunid, tööpind, valamu. Ahju kahjuks ei ole. Kõik peavad muidugi oma järelt ära koristama ja seal ongi suhteliselt puhas. Seinas on kaamerad ja kui näiteks avastatakse midagi räpast, otsitakse inimene üles ja tehakse trahvi. Sama süsteem on ka külmikutega: suured külmikud (nagu meie poes need õllekülmikud), kuhu paned kotiga oma toidu, peale kirjutad oma nime ja lahkumiskuupäeva. Seal siis kaamerad ka valvavad ja siiamaani pole meie asju tuuri pandud. Põrandad teeb muidugi koristaja puhtaks.

Meie ajaveetmisnurk. Siin mängime enamasti kaarte, sööme või naudime niisama päikest!
Paremal meie toa uks.

Rahvustest on kõige rohkem hostelis sakslasi ja prantslasi, seda keelt kuuleb kõige rohkem ja mehi on ikka rohkem kui naisi. Eesti keelt siin veel kuulnud ei ole (küll aga pangas). Enamus hosteli külalistest on lihtsama eluviisiga, üleslöödud inimesi näha pole. Tüüpiline mees näeb välja järgmine: varbavaheplätud, põlvpüksid ja T-särk. Naiste puhul veel väga kindlat tüüpi ei ole märganud, aga lühidalt keegi oma väljanägemisele väga rõhku ei pane (mitte ainult hostelis, vaid ka tänavapildis on nii!).

Vaade meie rõdult alla.

Täna hommikul kell 5.50 äratas meid tuletõrjealarm. Keegi vist oli suitsu teinud vales nurgas ja saab loodetavasti trahvi ka. Alarmi kohe kinni ei pandud, alles siis kui tuletõrjeautod kohale ilmusid. Päris jube kui selline undamine pikalt kestab.

Muide meie hostelis elab kolm kassi ka :) Nad on muidugi väga igavad, ei taha väga pai saada ja ei nurru ka. Pfff. Lisaks on meil veel väike bassein lamamistoolidega, aga seal väga kedagi ujumas pole näha olnud. Õhkkond on üldiselt väga kodune, seega soovitaks seda kohta küll!