Kassid, püütonid ja presendid

Praegu on meil tööl rahulikum periood. Meie ülemus Jenny (ametinimi on personalijuht, aga nagu väikses kohas ikka tegeletakse paljude asjadega) rääkis, et praegu on meil madalam periood, sest sorghumi hooaeg ei ole veel pihta hakanud. See pidi hakkama lähiajal, aga lükkub kuskil kuu võrra edasi.  See hooaeg ei pidavat olema nii suur kui kikerherne ja nisu hooaeg. See nädal saime kolme päeva eest 19 tundi kirja.

Esmaspäev oli üldse kahtlane, pidime Gindies alustama 7.00. Kell oli juba pool 8, aga mitte kedagi ei olnud siin. Helistasime siis Jennyle, et mis värk on. Tema küsis, et kas meile ei antud siis teada, et peame Gindies tööle hakkama. Vastasime, et jah, anti küll, pidime vilja koristama, aga meil pole ju laaduri juhti. Siis ta vastas, et saadab kellegi sinna. Selle aja peale, kui Steve ja Dylan siia jõudsid oli kell 9. Ehk siis kaks tundi me lihtsalt passisime tühja. 

Hunnik, kust tulevad välja presendid mõõtudega nt 40x 14 meetrit

Teisipäeval läksime Springsureˇi presente voltima. Neid presente on päris palju ja kõik olid hunnikusse lükatud. Pidime siis leidma mõne otsa, millele köis järgi panna ja siis proovisime autoga välja tõmmata. Kui saime välja, siis tõmbasime sirgeks, lasime natuke kuivada ja siis voltisime kokku. Olime kolm eestlast, boss Marty, kaks itaallast, üks inglise kutt ja üks mustanahaline austraallane, seega kaheksakesi. 

Markus ja Marty

Lõuna ajal käisime me Markuse ja Katuga Martyl külas, ta elab platsi lähedal. Marty on 42-aastane, aga näeb välja kuskil 55, sest nahk on kuiv ja kortsus. Siin päike on väga kuum ja ohtik, eks see teeb aastatega oma töö. Tal on muide suur pere: naine, kuus last ja viis kassi (4 kassipoega) ning esmaspäeval lisandus üks püüton, kelle nad platsilt üles korjasid. Seal, kus on presendid, on pikk rohi ja ussidele see ju meeldib. Nad leidsid kaks püütonit esmaspäeval, ühe tapsid ära. Need mürgised ei ole, seetõttu võttis ühe endale ja läksime seda vaatama (ja kassipoegi ka). Olime seal pool tundi. 

Ausside aiad väga ilusad ei ole. Siin ju nii soe aastaringselt, seega võtaks hooldamine kaua aega. Kui ringi sõita, siis lillepeenraid kohtab väga väga harva. Mõnel on mõni põõsas, see ka kõik. Muruniitmisega ka nad väga ei hiilga. Üldse selline iluaiandus on siin nadi. Peenraid ka väga ei ole, aga siin pole selleks sobivat mullastikku vist. Aga eks need Aussid on päris laisad ka, siin kuumusega koguaeg õues mässata oleks päris karm, kuigi me ju töötame kuumaga ja näe saab hakkama küll. 

Kodune elu

Marty käis täna siin ja uuris, kuidas Markusel tervis on. No hetkel ta veel terve ei ole, eile ja täna oli tal paha olla ja külmavärinad ka veel. Marty ütles, et annaks pühapäeva õhtul teada, kuidas tervis on, kui pole paremaks läinud, siis tahavad ta uuesti arsti juurde saata. Issand kui hoolitsevad! Siis ta rääkis veel, et oli Jennyle helistanud (Marty boss on Jenny, seega Jenny on kõrgemal kohal) ja uurinud, et kas Markusele pannakse selle eest ka tunde kirja, et ta haiglas käis. Jenny oli käskinud Markusele selle eest 6 tundi kirja panna!!! No mida! Muide ta oli kokku 4,5 tundi ära koos sõiduga...Aga ikkagi, meie eestlaste jaoks nii vastuvõetamatu, et nii tehakse.