Taas töölainel

Kolmapäev peaaegu läbi ehk nädala selgroog murtud. Eile oli jälle palgapäev, vähemalt nii saab aru, et jälle üks nädal on möödas :D Seekord oli palk palju parem, umbes 250 dollarit rohkem kui muidu. Eile saime teada, et nüüd kuni riisi sissetoomiseni saame iga päev (E-R) kella viieni töötada, mis on hea uudis. Kui töötame 10 tundi, siis ikkagi on pärast tööd aega kodus korralikult süüa teha ja paar tundi enne magamaminekut omi asju teha. See laupäev saame ka tööl olla, mis on veel hea uudis. 

Finley - meie elukoht

 Meie ülemus Rob läks täna puhkusele ja teda asendab 25-aastane kohalik Marcus, meil nimelt kaks 25-aastast amburist Markust siin :) Tema võtab siis ohjad pooleteiseks nädalaks enda kätte. Täna saime teise kuuri ka tolmuimejaga valmis ja liikusime edasi viimasesse ehk esimesse kuuri (kokku kolm). Ühe kuuri kruvide puhastamiseks läks meil täpselt nädal aega! Ideaalis peaksime me veelgi kiiremad olema, sest teisel saidil on samamoodi vaja tööd teha, aga praegu töötame küll täisvõimsusel, ei kujutaks ette, et saaks veel kiiremini. Eriti tänu sellele, et kohati on vili mädanema läinud ja siis peame teravate pulkadega toksima seda lahti. See muidugi haiseb ka mõnusasti, aga muidu olekski vist töö liiga üksluine :D

Ma vist pole maininud, et paar nädalat tagasi tuli meile uus töötaja - Mark. Ta on keskeas meesterahvas ja üsnagi vaikne ja rahulik mees, mistõttu polegi temaga väga pikalt juttu teinud. Täna aga hakkasin siis uurima, mis ta enne tegi. Ma arvasin millegipärast, et ta on natuke selline äbarik mees, kes istus kodus ja oli töötu. Siis tuli üks huvitav jutt. Ta vastas, et poolteist aastat ei käind tööl. Mõtlesin peas, et oligi õigus. Edasi rääkis ta aga, et neil oli kõrvallinnas pubi, mille nad maha müüsid naisega ja selle raha eest läksid poolteist aastat reisima. Neil oli väike buss, paat ja mootorratas ka kaasas ja  tegid selle aja jooksul Austraaliale ringi peale. Päris töötu siis ikka ei olnud :) Uurisin ka, et millised piirkonnad talle siis kõige rohkem meeldisid. Vastas, et Lõuna-Austraalia ning Lääne-Austraalia rannik ja Põhja-Territoorium. Ehk siis kõik need kohad, kuhu me Markusega pole oma jalga väga tõstnudki :) Mark muidugi ütles, et see oli super reis ja nüüd on asi suisa nii kaugel, et nad töötavad ja koguvad uuesti raha, et siis seda sama korrata pisut teisi teid pidi ehk minna välismaale...Nii vahva kuulata. Esmapilgul Aussi tulles tunduvad sellised juhused olematud, sest Eestis kellegi ema või isa ei müü oma maja või korterit maha, et mööda ilma reisima minna. Mõtleks ju kohe, et peast hullud. Aga siin on see üsna tavaline nähtus, et nii tehakse. Ja siiamaani on kõik need inimesed olnud väga õnnelikud, head jutukaaslased, just nagu säraksid. Väga vahva!

8.- 9. märts läheme ilmselt kolmekesi: mina, Markus ning Katu koos Melbourne'i. Nimelt neil on vaja uus pass teha ja nendel kuupäevadel on konsul Melbourne'is, muidu peab passi tegemiseks Sydneysse minema ja see on natuke kulukam. Markuse pass lõpeb ära kuu aega enne viisa lõppu, aga see peab kehtima vähemalt 6 kuud peale viisa lõppu. See peaks olema napilt enne kiiret tööaega, loodaks siis ära käia. Katu töötab muide Griffithis Casella veiniistanduses/tööstuses, siit kusagil 2-3 tunni kaugusel.

Muidu uurime vaikselt veel, mida edasi teha peale siinset töökohta. Meile on küll öeldud, et ilmselt saame siia kauemaks jääda, aga kunagi ju ei tea. Midagi peaks ju varuks ka olema.