Elu bossuna

Elus esimest korda olen juhtival kohal tööl, st mul on alluvad, kellele pean tööülesandeid jagama. Alguses tundus see nii imelik - pean kamandama inimesi, kes on minust vanemad või kellega aastaid samapalju. Lisaks pole mul eelnevat kogemust ka olnud. Väga imelik on käsutada inimesi, kellega vabal ajal koos jutustame või pidu paneme.

Mõnes mõttes on see ikka väga hea kogemus. Siin on inimesed, kellega ma edaspidi ilmselt kokku ei puutu. Nende all mõtlen kohalikke austraallasi, aborigeene, backpackereid. Erandiks saavad siis loodetavasti Markus ja Katrina :). Ma võin siin kõiki asju proovida ja teha, kui läbi põlen, siis ilmselt Eestisse mineku ajaks on kogemusi piisavalt, et seal mitte kukkumist kogeda. 

Minu jaoks kõige raskem on inimestele öelda elementaarseid asju. Näiteks kui lehel on kirjas, et korista töötajate köögi- ja söögiruum, siis minu meelest on see ilmselge, et tuleb kõik sodi eemaldada tööpindadelt, prügikastist ja põrandalt. Sageli on põrandad just toidutükke jms täis. Housekeepingu näide oleks järgnev: päeva lõpus lased MUSTA (vahest ka süsimusta) põrandapesuvee kraanikausist alla. Kas tõesti peab selliseid asju üle rääkima???

Vahest peab lõõgastuma ka :)

Teise raske asjana on siis see, et ma olen liiga kaastundlik oma töötajate suhtes. St kui neil on palju tube, aitan neil teha, kuigi samas endal ju alati töö ootab tegemist. Uues graafikus panin end ka on-call ehk siis peale tööpäeva lõppu võidakse mulle helistada, kui kusagil tubades keegi erisoove nõuab (lisavoodid jne). Tegelikult see minu töö ei ole, aga samas mul ainult kaks inimest hetkel ja mõlemad on õhtul tööl...Õnneks siin pole ju suurt midagi teha ka, siis ei jää paljust ilma kui tööl olen.

Üldiselt on huvitav, kohati ka närvesööv ja stressirikas kogemus. Enamjaolt mulle töö meeldib, sest saan ise valida, mis mina päeva jooksul teen (on ka erandeid). Mulle täitsa meeldib uusi töid juurde mõelda, asju katsetada, kaastöötajatega asju ajada, arvutis tööasju nokitseda jne. Üle pika aja olen saanud sellise töö, millest olen mõnes mõttes unistanud - füüsiline ja vaimne töö kaks ühes, saab inimestega suhelda, aga mitte  väga palju. Just the way I like it!