Sport. Yes but no!

Austraalias olles on mõned asjad saanud minu jaoks teise tähenduse. Eestis mulle nii väga meeldis jalutamas käia, teha mingi poole tunnine või tunnine jalutuskäik õues. Saad olla üksi oma mõtetega või kellegiga koos jutustada, pärast on pea mõnusalt värsket õhku täis, tuleb hea uni jne, aga seda ainult juhul, kui kõmpida piirkondades, kus on puhas õhk. Tallinnas väga ei olnud.

Austraalias ei meeldi mulle üldse nii väga jalutada, mis on kurb. Kui siin ukse lahti teed ja õue astud, tunned koheselt palavust, lämbet õhku ja niiskust. Siin on õhuniiskus kuskil 70-90% iga päev!!! Temperatuur on kusagil 30 kraadi ringis ööpäev läbi. Ehk siis kui me jalutame, on raske, kuna on palav, higistad koguaeg ja lihtsalt seda võhma ei ole. Selleks, et higistama hakata, pole vaja üldse end liigutadagi. Lihtsalt istudes hakkab ka higi voolama.

Bulmers Original - best Australian Cider!

Ma ei saa üldse aru, kuidas inimesed siin keskpäeval veel jooksmas käivad! Aga selliseid siin on ja Cairnsis oli ka. Kas nende süda üles ei ütle või? Kuuma päikse käes ikka ei soovitata ju sporti teha, see pidi südamele suur koormus olema. Ilmselt selles osas trumpavad aussid meid troopilises kliimavöötmes üle, sest ega neil ju jahedamaks siin põhjapool ei lähe ja muidu nad ei saakski sporti teha.

Siiamaani minu ainuke füüsiline töö ongi housekeepingus tubade koristamine ja vabal ajal ujumas käimine ning linna jalutamine. Tunnen natuke puudust jalgrattaga sõitmisest ja rulluisutamisest. Kohati ka ilusast valgest lumest (mida kuuldavasti on teil seal Eestis väga palju), piparkookidest, verivorstist ja jahedamast kargest õhust (mille keskel on vaimne töötegevus palju produktiivsem). Ükspäev kui ilm oli jahedam (ärge nüüd naerge, aga see oli vist 28 kraadi), siis tekkis tunne, et tahaks sauna minna.