Puhkus - krokodilli safari

Esmaspäeval käisime Airlie Beachi lähedal Proserpine jõel krokodilli safaril. Kell 8:25 korjati meid hotelli eest peale ja viidi toimumiskohta. Bussiga jõudsime täitsa metsa sisse, kus oli suur telk püsti. Seal räägiti mis meid päeva jooksul ees ootab, kaua miski kestab, millal saab süüa ja millal saab järgmine kord vetsu. Esimesena viidi meid paadiga jõele, kus elavad krokodillid. Krokod elavad meelsasti kuskil mudases vees nagu näha. Esialgsel pilgul ei leidnud me ühtegi krokot, aga siis hakkas giid meile neid näitama. Kohe alguses nägime pisi-pisikesi krokodilli poegi, kes olid ehk 20 cm pikkused. Neid pisemaid oli nii kihvt vaadata, päris armsad olid ka. Hiljem nägime ka suuremaid 2-4 meetriseid krokodille, kes peesitasid muda peal. Nad sulanduvad loodusega nii ühte, et kaugelt on raske aimatagi, et nad seal on, eriti pisematega.

Giid teadis kõiki suuremaid krokosid ja nendel olid muidugi nimed ka olemas. Kuna nad on seda tuuri teinud juba 13 aastat, siis enamus krokod olid paadiga juba harjunud ja ei läinudki vette tagasi. Mõni läks ka, aga oligi äge, sai nende liikumist näha. Praegu on ju Austraalias talv ja krokod üritavad maksimaalselt päikest saada, nii enamus peesitasidki kusagil muda sees. Paadiga saime kusagil 2 meetri kaugusel krokodest. Huvitav oli teada saada näiteks seda, et kuna jahedate ilmade tõttu krokod ei saa toitu seedida, siis nad lihtsalt ei söögi mingi viis kuud. Ideaalne temperatuur pidi olema 33 kraadi, hetkel kusagil 24 kraadi päeval.

Pärast paadituuri oli meil lõuna telgi all. Üks kalkun jalutas platsil ringi ja tahtis süüa saada. Me imestasime, et nii hea söök seal oli. Pakuti vorsti, steiki, grillkana, grill kala (Barramundi), grillitud sibulat, kartulisalatit, pastasalatit, rohelist salatit, kurki, tomatit ja kooki. Lisaks kuute erinevat kastet. Sõime kõhud kenasti täis. Muide siiamaani kõik päevatripid on sisaldanud lõunasööki ja snäkki, tänu millele oleme Markusega raha kokku hoidnud. Mõni õhtu polegi söönud, sest kõht on eelnevalt täis. 

Edasi viidi meid metsa sisse traktoriga, mille taga oli neli käru. Igas kärus olid istmed, katus ja kõlarid. Nii et kui giid rääkis, kuulsime kõike. Mõnes kohas tegi ta peatuse ja rääkis loodusest, lindudest, puudest jne. Ta tahtis meile wallabi-sid (väiksemad kängurud) ka näidata ja neid ka nägime, sest nad peidavad päeval end kuskile puude-põõsaste varju. Seal samal tasandikul, mis on jõest paarisaja meetri kaugusel, oli ükskord suur üleujutus. Siis mõned krokodillid tulid veega kaasa sinna tasandikule ja vee taandudes leiti seal 3 meetrine krokodill, kes oli liiga kaua olnud ilma veeta. Kuumade ilmadega ei jõudnud ta oma keha maha jahutada ja nii lõpetati tema elupäevad.

Tuuri lõpus pakuti meile veel teed ja kooki, vaatasime fotoalbumeid, mis koosnes giidide tehtud piltidest. Huvitav oli see, et kõik tuuri osalejad olid väga sõbralikud meiega, kui kuulsid, et me pole kohalikud. Üks naine tuli mu juurde pildialbumiga ja küsis, kas ma ikka neid pilte nägin. Siis nad üritasid meile rääkida asju, seletada, et olla kindlad et me kõigest aru saime. See ülihoolivus ja sõbralikkus saadab meid igal pool Austraalias. Nii tore :)

Krokod deidil

Kroko muna

Kõikse pisemad