21. oktoober alustasime oma teekonda Austraaliasse ja 23. oktoober 2012 jõudsime esmakordselt Austraalia pinnale. Nüüd omalegi ootamatult kiiresti on aasta siin täis saanud või vähemalt viisast aasta täis, sest selle aja jooksul käisime ka Eestis ja Uus-Meremaal. Võib õelda, et aasta ajaga on suur vahe ikka sees. Kui me alguses siia tulime, polnud ju tööd ja rahavarud olid napid. Poes pidi ikka hinna järgi asju valima, pidev töö otsimine tekitas stressi jne. Kogu Austraalia kultuur on ka väga teistsugune - inimesed olid nii positiivsed ja abivalmid, võhivõõrad uurisid meilt igasugu infot jne. Kuhu me siis nüüd jõudnud oleme? Oleme õnneks saanud ikka hea tööjärje peale, mis on kindlustanud meie varusid, ostnud auto, reisinud, leidnud palju tuttavaid ning aasta jagu saame siin veel olla. Meile Austraalias meeldib, musta leiba ja sauna siin ei ole, kuid elu on kõvasti stressivabam kui kodumaal. Vaatame, mis siis meie järgmine Austraalia aasta toob :)
Siin Capellas on töö otsakorrale jõudmas. Nädalalõpus kahanesid meie vilja sisseveod kuue rekkani päevas, mis tähendab suures plaanis, et harvest - viljahooaeg on läbi saamas. Sellega seoses pole meil enam nii palju inimesi tööle vaja ja selle nädala lõpus lubati viis casuali - ajutist töötajat lahti lasta, me Markusega teeme viimase tööpäeva neljapäeval, reedel pakime asju ja teeme väikse grilliõhtu ning laupäeva hommikul võtame Triinu Emeraldist peale ja hakkame sõitma mööda rannikut Bribbaree poole. Teekonna pikkus on umbes 2300 km. Reisikava veel päris paigas ei ole, aga 29. oktoober peame olema Gold Coastil, sest broneerisime pärastlõunaks Markusega kopsuröntgeni, mida meil on teise aasta viisa saamiseks vaja.
Eelmine nädal, kui olin sample standis tööl, siis weighbridgest (kaalusilla) Ann helistas mulle ja ütles, et tule siia, kui sul aega on. Mul oli sel hetkel 2 rekkat ootel, aga läksin kohe uurima, milles siis asi on. Kui kohale jõudsin, siis ta istus ja vaevles seal. Tal olid rinnus valud, ütles, et tundis, nagu keegi noaga torgiks seest ja ta ei saanud korralikult hingata. Kutsusime talle kiirabi ja kogu töö jäi meil seisma. Aga noh, prioriteedid peab ju paika panema. Kiirabi viis ta Emeraldi, kus tal tehti igasugu teste. Lõpuks midagi hullu õnneks ei olnud, sest ta sai õigel ajal abi, ilmselt lihtsalt stressist ja ületöötamisest oli keha kurnatud. Paar päeva hiljem ta ütles, et kui kiirabi oleks tund aega hiljem tulnud, siis poleks tal nii hästi läinud....Aga eile hommikul, kui meil oli toolbox-talk, siis ta andis mulle ja ühele teisele naisele ühe ise tehtud ise tehtud embleemi, kus oli kirjas "Thank You from the bottom of my heart. You helped save an important life (mine). My family and I thank you very much. Enjoy Your time in Australia". See oli väga armas ja ootamatu üllatus :)
Esmaspäeval ehk eile oli Graincorpil mingi "safety" päev, mis toimus kõikidel saitidel teist aasta järjest. See päev algas meil 6.30, 7.00 paiku tuli Emeraldi suur boss siia koos söögimoonaga, meie ülemus grillis mune, vorste jne. Samal ajal meie vaatasime lühifilmi ühest mehest, kes 3 aastat tagasi kaotas oma elu, kui nad tõmbasid punkrilt presenti maha ja see mees oli punkri otsas, tuul aga oli tugev ning kui present tuule alla sai, siis mees "lendas" maha. Kogu selle "safety" päeva mõte oli kõikidel saitidel töö seisma jätta, korraks maha istuda ja mõelda, kuidas sinu töö võib mõjutada sinu või su lähedaste elu, hoolikamalt läbi hindama töö riske, ohte vältida jne. Sõime peale filmi hommikusööki ja umbes 9 paiku alustasime tööga.
Eelmine nädal sain Markuselt "väikse" üllatuse, nimelt uue nutitelefoni Sony Xperia Go. Imelik on see, et kui Markus selle ära oli tellinud, siis samal ajal mu oma telefon hakkas jupsima, kõlar ei töötanud vahepeal, viskas pidevalt pildi tasku jne. Uus telefon on mul vee- ja tolmukindel, viimane tuleb eriti kasuks siin töötades :)
Natuke pilte ka :)
Eelmine nädal, kui olin sample standis tööl, siis weighbridgest (kaalusilla) Ann helistas mulle ja ütles, et tule siia, kui sul aega on. Mul oli sel hetkel 2 rekkat ootel, aga läksin kohe uurima, milles siis asi on. Kui kohale jõudsin, siis ta istus ja vaevles seal. Tal olid rinnus valud, ütles, et tundis, nagu keegi noaga torgiks seest ja ta ei saanud korralikult hingata. Kutsusime talle kiirabi ja kogu töö jäi meil seisma. Aga noh, prioriteedid peab ju paika panema. Kiirabi viis ta Emeraldi, kus tal tehti igasugu teste. Lõpuks midagi hullu õnneks ei olnud, sest ta sai õigel ajal abi, ilmselt lihtsalt stressist ja ületöötamisest oli keha kurnatud. Paar päeva hiljem ta ütles, et kui kiirabi oleks tund aega hiljem tulnud, siis poleks tal nii hästi läinud....Aga eile hommikul, kui meil oli toolbox-talk, siis ta andis mulle ja ühele teisele naisele ühe ise tehtud ise tehtud embleemi, kus oli kirjas "Thank You from the bottom of my heart. You helped save an important life (mine). My family and I thank you very much. Enjoy Your time in Australia". See oli väga armas ja ootamatu üllatus :)
Esmaspäeval ehk eile oli Graincorpil mingi "safety" päev, mis toimus kõikidel saitidel teist aasta järjest. See päev algas meil 6.30, 7.00 paiku tuli Emeraldi suur boss siia koos söögimoonaga, meie ülemus grillis mune, vorste jne. Samal ajal meie vaatasime lühifilmi ühest mehest, kes 3 aastat tagasi kaotas oma elu, kui nad tõmbasid punkrilt presenti maha ja see mees oli punkri otsas, tuul aga oli tugev ning kui present tuule alla sai, siis mees "lendas" maha. Kogu selle "safety" päeva mõte oli kõikidel saitidel töö seisma jätta, korraks maha istuda ja mõelda, kuidas sinu töö võib mõjutada sinu või su lähedaste elu, hoolikamalt läbi hindama töö riske, ohte vältida jne. Sõime peale filmi hommikusööki ja umbes 9 paiku alustasime tööga.
Eelmine nädal sain Markuselt "väikse" üllatuse, nimelt uue nutitelefoni Sony Xperia Go. Imelik on see, et kui Markus selle ära oli tellinud, siis samal ajal mu oma telefon hakkas jupsima, kõlar ei töötanud vahepeal, viskas pidevalt pildi tasku jne. Uus telefon on mul vee- ja tolmukindel, viimane tuleb eriti kasuks siin töötades :)
Natuke pilte ka :)
 |
| Katsetan uut telefoni |
 |
| Rekkad ootamas laadimist |
No comments:
Post a Comment