Ja taas tööpostil!

Saidi tutvustus. Bribbaree sait asub linna ääres, siin on 4 punkriplatsi, 6 pisikest silo, 2 suurt silo, 2 suurt kuuri, kaalusild ja sample stand. Punkrite seinad on kõrgemad kui Queenslandis ja punkrid palju laiemad ja pikemad, mis tähendab, et nad suudavad rohkem vilja sisse võtta. Siinse saidi bossu nimi on Steve ja tema rääkis, et kogu sait peaks mahutama 60 tuhat tonni vilja, see on kaks korda rohkem kui Capella harvesti ehk viljahooaja jooksul vilja kokku toodi. Kuurid on ka palju suuremad ning silodel ja kuuridel on natuke teistmoodi mehhanismid kui Queenslandis saitidel näinud oleme. Masinad on ka palju teistmoodi eriti stacker, see on palju pikem ja suurem ning liigutatakse ainult laaduriga. 

Harvest hakkas siin täpselt 5. novembril - meie esimesel tööpäeval. Siis nägime siin palju uusi inimesi ka. Saidil on 5 tuba ja hetkel on kõik okupeeritud. Praegu on peale minu, Markuse, Triinu veel kaks inglise kutti (23 ja 24), üks vanem austraalia mees Red ning Crowie, tema on nelja saidi boss ja ööbib siin vahest. Veel töötab siin Grant (33), Russel ja Donna (vanem paar), Sarah (20-aastane blondiin) ja sample standi tiim Elle (22) ja Kayleigh (30). 

Esimene tööpäev oli meil teisipäeval, 5. novembril.  Pidime Triinuga värviva punkri betoonseina vahesid. Need pannakse võimalikult üksteise lähedale, aga vahed on ikka sees ja need peab kinni panema. Enne pannakse umbes 10 cm paksune takunööririba peale ja siis värvitakse ära. Queenslandis panime lihtsalt teibi peale. See oligi meie päevatöö. Uudistasime siin niisama ringi ka natukene. Teisipäeval jätkasime me sama tööga, Markus koristas ühe teise tüübiga kuuri hoppereid, mille seest nad avastasid kolm pruunmadu. Aga need pididki seal elama. Poole päeva pealt saadeti mind sample standi tööle, sest rekkaid hakkas rohkem sisse tulema. Siin muide kolme treileriga rekkaid ja suuremaid kahe treileriga rekkaid pole üldse lubatud, terves New South Walesi osariigis. Enamus rekkad on siin ühe treileriga, iga kuues on ehk kahega. 

Rapsi testimine. Praegu võtab meie sait sisse canolat ehk rapsi, millest tehakse näiteks toiduõli. Paari nädala pärast hakatakse nisu ka sisse tooma. Algul meile öeldi, et tuleb barley ehk oder ka, mis pidi olema kõige hullem vili üldse, tolmu mõttes, aga õnneks ei tule. Kui olin samplis tööl esimest päeva, siis Elle (22) õpetas mulle rapsi tegema. See on natuke erinev nisust, kikerhernest ja sorgumist. Kõigepealt võtan rapsi test weight'i, siis panen selle läbi kolme sõela, koguaeg raputad sõela, nii et kõige kõrgemale jäävad suuremad viljasodid, keskmisele sõelale raps ja alumisele peenike puru. Keskmise sõela toodang pannakse omakorda masinasse, mis imeb sealt viimse sodi välja, nii et jääb alles täiesti puhas raps. Selle võib siis panna niiskuse-proteiini masinasse. Rapsi puhul mõõdetakse viite asja: test weight, niiskus, proteiin, õlisisaldus ja impurities (ehk kõik sodi). Sodi saadakse pealmise ja alumise sõela pealt ning puhastusmasina sodi kokku lisamisena. Rapsi testitulemuste saamine võtab oluliselt kauem aega, sest peab koguaeg mingeid tulemusi ootama. Siinne sample stand näeb palju vanem välja, see on küll suurem ja mõlemal pool on olemas tolmuimejad, nii et saame kahelt poolt rekkaid testida. Siin nad peale vilja imemist sõidavad kohe edasi ka, nii et vahepeal on meil neli testiämbrit ka olnud, siis tuleb jälgida, mis test läheb mis mehega kokku. Enamus muidugi on mehed siin, kaks naist sõidavad ka rekkaga.

Reedel hakkas meil vihma tulema ja nii pidime platsi varem sulgema. Täna, pühapäeval, oli aga meeletult tuuline ilm. Lubas muidugi lõuna ajal sadama hakata ja ülemus arvas, et paneme saidi vara kinni. Kuna aga vihma ei tulnud, hoiti sait lahti ja vilja tuli ojadena. Olime täna kahekesi samplis tööl ja alates 8st hommikul saime alles 10:30 oma järjekorrast lahti. Peale seda olid üksikud hetked, kui rekkaid ei olnud. Nii tegingi lõuna pausi alles kell pool viis õhtul. Peale lõunat aga läks ilm VÄGA tuuliseks. Ma ütlen, et nii hullu ilmaga me enne pole töötanud. See tuul tuli muidugi nii järsku ja enam lihtsalt ei vaibunudki. Markus, Triinu, Grant, Russel ja Red töötasid platsil hirmsa tuulega, pidid presente õmblema ja rekkaid stackeri peale laskma. Hiljem netist vaatasin, et keskmine tuulekiirus oli 27 km/h, kohati 48 km/h. Kui ma lõunal käisin, siis näiteks meie õues olev pea kahe meetri pikkune külmkapp oli pikali kukkunud. Pool 6 lõpetati rekkate vastuvõtmine, kõik peale kolme töötaja (ülemus pluss kaks) saadeti koju ja nemad siis mõtlesid välja plaani, kuidas punker kinni panna. Kui nad päeval proovisid presenti liigutada laaduri abil, siis tuul oli nii tugev, et laadur ei liikunud edasi, tuul ja tarp tõmbasid masinat seinte vastu. Hiljem kuulsin toast laaduri häält ja uudistasin, mis nad siis teevad. Nad tegid ükshaaval ühte seinaäärt, natukene mõlemalt poolt ja lõpuks saidki selle kinni. Täna õhtul ja homme hommikul lubab suurt tormi ja vihma, nii et kui punker oleks jäänud sulgemata, oleks paar tuhat tonnni vilja hukka läinud. Ülemus oli päris närvis, eks see ole päris suur vastutus ka. Põnev oli kõike jälgida igatahes.

Sotsiaalne elu. Reede õhtul läksime pubisse, mis asub täpselt üle raudtee teisel pool teed. Me läksime muidugi otseteed mööda, läbi võsa ja kõrge rohu. Pubi on päris suur, eraldi on baariosa, söögisaal, õueala ja veel üks ruum, kus saab istuda, piljardit mängida ja seal on muusikamasin, paned mündi sisse ja valid oma lemmikloo. Esimene õhtu istusime Steve'i, Crowie ja Red'iga koos. Laupäeval läksime varem pubisse ja kutsusime ühe töökaaslase Granti (31) ka kaasa. Sõime, jõime ja mängisime piljardit. Grantil oli seal tuttavaid ka ja nemad hakkasid kohe uudistama, kus me pärit oleme ja siis tuli juba ridamisi küsimusi Eesti ja Austraalias reisimise kohta...Rääkisin neile, et minu alevikus on kirik, mis on pärit aastast 1227 ja nemad imestasid end maapõhja, kuidas see võimalik on. Austraalias pole peaaegu üldse ajaloolisi maju. Üks farmer kutsus meid enda juurde külla ka ja lubas Markusel harvester'ga (viljalõikusmasin) sõita. Väga tore õhtu oli, sai nii palju naerda ja rahvast oli ka palju. Enamus seltskonnast olid farmerid tööriietes, vanemad purjus mehed-naised ja siis nooremaid ehk igasugu rahvast.

Üleeile käisime Youngi linnas nädalate jagu toitu ostmas ning ma ostsin omale uue telefoni ka, mis toetab Next G leviala, nii et mulle saab nüüd helistada ja saan sellega ka Internetti teha. Ega väga siis pole aegagi olnud netti tulla eks vahest on ikka vaja midagi vaadata ja uurida, blogi kirjutada jne. Muud rääkida polegi, eks see juba pikk postitus ka! :)

Esimene öö, õhtusöök parasjagu

Selline sait

Rapsihunnik

Kui tuult oli palju