Kui ma jala välja väänasin

Õhtul tööl

Täna on kolmapäev ja uus nädal algas juba palju vaiksemalt. Praegu tundub, et siinne viljahooaeg on nüüd läbi saamas. Rekkaid tuleb iga päevaga juba vähem sisse ja seoses sellega on meie sait avatud 8st 20ni. Ei imesta, kui nad veel kokkupoole hakkavad tõmbama. Küsisin täna ülemuse käest ka, et kauaks ta meile saab veel tööd pakkuda. Ta arvas, et meie jaoks saab töö otsa järgmise nädala keskel või lõpus.  Eks me ise arvestasime umbes sama ajaga, sest paljud farmerid on oma saagiga juba ühele poole saanud.

Täna alustasin kell 7:30 sample standis ja töötasin seal kuni 11ni, sest siis palju rekkaid enam polnud. Siis tegin pausi ja läksin peale seda teistele platsi peale appi punkrit kinni panema. Sain seal umbes pool tundi olla kui juhtus väike õnnetus. Nimelt tõmbasime pealmist presenti tagasi üles ja kui see tõmmatud sai, siis hüppasin punkri seina pealt maha, see on umbes 90 cm kõrgune. Kui ma maha hüppasin, siis midagi oli mu parema jala saapa all ja väänasin jala välja. Seda pole mul enne juhtunud. Nii valus oli ikka!!! Seisin tükk aega seal ühe jala peal ja ägisesin valust, siis istusin maha ja proovisin jalga liigutada. Selleks ajaks tulid teised ka uurima, mis värk on. Tundub, et hüpates oli jala lihas pingul ja vääneldes sattus ekstra pinge alla ja venitasin midagi paigast ära.

Lonkisime Markusega koos kööki ja panime jääd peale. Siis vaatasime, et jalalaba on sinakat tooni. Panime valuvaigistavat geeli ka peale ja siis umbes 10 minuti pärast proovisin uuesti käia, siis oli palju valusam. Ilmselt hakkas paistetus üles lööma. Võtsin siis tööriided seljast, tõmbasin märja kaltsuga tolmu naha pealt ära ja panin voodisse pikali ja külma friikartulipaki jala peale. Natuke aega hiljem tuli ülemus ukse taha, uuris mis täpselt juhtus, kuidas end tunnen jne. Ta tõi mulle korraliku jääkoti ja küsis, kas tahan arsti juurde ka minna. Vastasin, et ei. Tundub, et midagi tõsist ikka pole. Siis ta läks incident reporti kirjutama ehk aruannet, mida peab alati tegema, kui kellegiga tööl olles midagi juhtub. 

Nüüd ma siis passin voodis, vaatan kui jubedalt must meie tuba on, asjad maas laiali, tolm põrandal. Tööl ma pole, aga koristada ka ei saa, sest paremale jalale toetudes käib koguaeg valu läbi. Teised on väljas punkrit kinni panemas ja presente õmblemas ning väljas on üle 35 kraadi! Homme peaks meil olema rekordiliselt kuum ja tuuline ilm, mistõttu ülemus tahab, et me alustame 6.30 hommikul viimaste presentide õmblemisega, katame ülejäänud punkrid ka kinni, nii et vili läheb ainult kuuri ja silosse. Tavaliselt kui on kuum ja tuuline, siis ei saa viljakombainid töötada, sest on liiga suur tuleoht, aga eks me näe. Homme ja reedel lubab taaskord vihma, nii et tööga on vast mõneks ajaks jälle nirud lood. Paar korda oli meil öökülm ja see on juba paljude nisu viljaastet madalamaks viinud...

.....Paar tundi hiljem.....

Ülemused Steve ja Crowe tulid mu ukse taha ja tuli välja, et mul on ikka vaja arsti juurde minna. Ma küll väitsin, et pole midagi hullu, aga siis Crowe ütles, et ok, pane saabas jalga ja katsu käia. Ütlesin, et valus on käia. Nojah. Asi lõppes siis sellega, et Crowe viis mu Temorasse arsti juurde, kus üks hindu naine mu läbi vaatas. Ilmselt on see rohkem formaalsusest arsti juurde viimine, juhuks, kui ongi midagi tõsist, siis tema on vähemalt oma töö ära teinud. Arst arvas ka, et on lihtsalt lihast venitanud, aga tahab igaks juhuks reedel ka röntgenit teha. Täna pean siis lihtsalt puhkama, jääd peale panema ning homme on light-duty tööl ehk kergendatud töörežiim ja pean iga kahe tunni tagant istuma ja puhkama. Nad olid isegi tooli mulle sample standi viinud. Tekib invaliidi tunne niimoodi :D Samas pole ju harjunud, et Eestis tööandja nii palju su eest hoolitsenud oleks. Kas sinu ülemus on sinu ukse taha tulnud, tuppa astunud, sulle jääd toonud, tunni pärast sind kontrollima tulnud uue jääkotiga??? Vaevalt küll...

Kui me arstile sõitsime ja seal ära käisime, näitas Crowe mulle Temora linna kolme viljaplatsi, kaks neist kuuluvad Graincorpile, viimane aga rivaalfirmale ja oh imet. Seal oli umbes 15 punkrit ja mõned neist olid kuskil 300-400 meetri pikkused. Täitsa lõpp. Masinaid oli ka seal ikka omajagu. On ikka näha, et asume Austraalia viljakeskpunktis, igal pool on põllud, viljalaod, kombainid, viljahunnikud jne. Uurisin temalt, palju näiteks stacker (see, millega Capellas sorghumi ajal töötasin), siis ta ütles, et kuskil 600 000 dollarit!! Üks masin! Sellel punkriplatsil oli neid üle kümne. Mul on kahju, et ma oma telefoni maha unustasin, oleks tahtnud teile pilte teha, aga mulle tundub, et lähen sinna uuesti :)

Tolmuimeja proovide võtmiseks ei töötanud väga hästi enam.
Filter oli tolmust sametine

Keegi peab ju tööd ka tegema, kui üks ainult pilte teeb