Jõululaud |
23. detsembril läksime meie töökaaslase Grant'i juurde, et seal teha jõuluõhtusöök Eesti moodi. Me Markusega olime siin teinud kartulisalatit, võtsime selle ka kaasa. Kohapeal tegi Markus liha ahjus, küpsetasime kartuleid (teeme neid mikrouunis!!!), Triinu tegi kapsahautist ja kõrvale ostsime veel Poola hapukurki, rollmopsi, herneid, maisi jne. Puudu oli vaid must leib, särisev verivorst, kõrvitsasalat, sült ja lumi :) Proovisime ise glögi ka teha. Ostsime tavalist punast veini 5 liitrit ja panime sisse mandleid, rosinaid, kaneeli, suhkurt ja igast muud manti ja maitse sai üsna õige. Õnneks meil vedas ilmaga selles suhtes, et kui eelmine nädal oli siin 40 kraadi kandis ilm, siis 23 kuni 25. detsemver oli taevas pilves ja õhk Austraalia mõistes jahe. Väga mõnus ilm!
Meie jõuluõhtusöögil olid kuus inimest: Markus, mina, Katu, Triinu ning austraallased Grant ja Matt. Nemad siis pidid leppima meie söögiga, aga neile meeldis kõik. Isegi rollmops oli ok. Nad ikka imestasid ka natuke, et meil nii ilus jõululaud oli, et oleks nagu restoranis. No eesti jõululaud on tavaliselt veel poole suurem...Õhtul tekkis isegi jõulutunne, sest kuusk oli toas, jõulutuled põlesid ja kõlarist tuli jõulumuusikat. Muide Grant tegi endale jõulukingituse, ostis endale uue auto Ford Falconi. Mees on 31-aastane, tal on laenuga maja (juba 6-7 aastat) ja tuttuus auto, pluss vana auto, mille ta maha müüb. On ikka vahe sees küll elukvaliteedis.
Muide siin 25 ja 26. detsember on nii suured pühad, et toidupoed ja kõik muud asutused on kinni! Bensiinijaamad on vaid lahti ja need on ka lühendatud lahtiolekuajaga!
Muide siin 25 ja 26. detsember on nii suured pühad, et toidupoed ja kõik muud asutused on kinni! Bensiinijaamad on vaid lahti ja need on ka lühendatud lahtiolekuajaga!
24. ndal olime ikka veel Granti juures, sest talle tulid siis sõbrad külla (umbes 10 inimest) ja ega meil ju paremat ka teha polnud. Tema sõbrad istusid väljas ja oleks nagu tavaline pidu olnud, õhtul läksime kõik kohalikku "vägevasse" pubisse, mis oli stiililt küll oma 20 aastat maha jäänud, bänd mängis ja maksta sai vaid sularahas! Kohalike sõnul pidi ees olema aasta suurim pidu. Tundub, et siis jõulude ajal 24.ndal on siin tavaks sõpradega suur kokkusaamine teha ja õhtul välja minna. Nägime paari töökaaslast veel pubis, kellega oli huvitav vestelda, sest üks neist oli nii purjus ja rääkis väga avameelselt. Ta küsis nimelt: "Karilin, mul on sulle üks küsimus. Ma vaatan sind ja vaatan Triinut, et kas kõik naised on Eestis nii ilusad?". No mis seal salata, eks nad ole jah. Siis ta arvas, et peab ikka Eestisse minema. Siin naised on valdavalt ülekaalus, paljudel meievanustel tüdrukutel on korralik tselluliit kintsudel, aga sellegipoolest kantakse miniseelikuid ja liibuvaid pluuse. Üleüldse nii palju enda eest ei hoolitseta siin kui Eestis tavaks on. Kantakse väga palju mehelikke riideid: lühikesed dressipüksid ja spordi T-särk (nagu jalgpalluritel on), ehteid väga ei armastata jne. Igal pool on "No worries". Eks muidugi erandeid ole ka. Usun, et austraallastel oleks Eestisse tulles küll šokk, sest nende mõistes me lööme end üles isegi toidupoodi minnes...
Jõulupilt |
Pubis me väga kaua ei olnudki, sest tol ööl pandi see varem kinni, kell 12. Tavaliselt on see pubi olnud lahti 2-3ni, aga omaniku pojal oli südamerabandus, selle tõttu pandi siis varem kinni. Mujale ka enam minna polnud ja nii me läksime tagasi Granti juurde. Mõned hakkasid tequilat ja sambuccat jooma. Kuna sambucca on lagritsamaitseline, siis suutsin vaevu pool pitsi ära juua. Jube rõve jook! See pannnakse eelnevalt põlema ja siis peab kiirelt ära jooma. Huuh.
25. nda päeva olime ka veel Granti juures. Ta ise läks oma vanemate juurde päeval jõululõunale, me eestlased jäime siis majavalvesse :). Markus mängis X-boxi ja naised hakkasid siis Grey anatoomiat netist vaatama. Õhtu poole mõtlesime Markusega, et peaks vist ära "koju" minema. Nüüd oleme siis tagasi Bribbaree's. Markus peab homme ja ülehomme tööle minema, rongi laadima. Mõnes mõttes hea uudis, sest siis saab ju raha veel, mina saan samal ajal meie riideid ja asju pesta, sest varsti peab jälle pakkima hakkama. Paar päeva tagasi helistati meile Sunrice'ist ka ja paluti meil 3. jaanuaril kell 9.00 olla taas Deniliquinis, et teha tööintervjuu ja seejärel saame täita ära paberid ja ilmselt 6. jaanuarist saame tööle hakata. Jehuu!
No comments:
Post a Comment