Pruunmao hakkimine ja ülipõnev tervisekontroll

Roheline muru!!! Justkui ime

Suksud Cootamundras

Alustame siis eelmisest pühapäevast. Kuulsime, et meie sõbrad Leann ja Gavin lahkuvad kolmapäeval Cootamundrast ja nii otsustasime neile pühapäeval külla minna. See oli siit kahe autosõidu tunni kaugusel. Tundub küll nii, et kui Austraalias midagi või kedagi näha tahad, siis lihtsalt ei pääse nendest pikkadest autosõitudest. Nad töötasid meiega koos Capellas ja liikusid edasi Cootamundrasse, kus nad ka Graincorpi jaoks töötasid. Nemad said seal aga 20-30 tundi iga nädal, mis on suht halb seis viljahooaja kohta. Seetõttu otsustasidki nad lahkuda. Tore oli neid ja nende koera Elvist näha ning kuulsime pisut ka Sunrice firma kohta, kus nemad eelmine aasta tööl olid. 

Reidikas ussiga

Esmaspäeval olin platsil tööl, põhiliselt värvisime päev läbi punkrite õmbluskohti, panime võrguriide peale, värvisime üle, nii muutub see õmbluskoht veekindlaks. Muidugi siin sööb päike väga kiirelt värvi ära, seetõttu tuleb iga kuu või kahe tagant taaskord pintsliga üle vööbata. Teisipäeval pidin koos inglise kuti Alexiga igalt poolt vilja kokku riisuma ja seda me tegime siis 10 tundi. Hommikul esimesed kolm tundi polnud midagi viga, aga peale seda hakkas kuumus tempot maha võtma. Eile tuli ikka 38 kraadi ära, aga pole hullu lubab üle 40-ne minna see nädalalõpp. Ühe punkri seina alt tuli välja väike pruunmadu. Esimesed 5 sekundit lihtsalt vaatasime, kuidas ta vingerdas seal, siis tuli meelde, et ah see on ju maailma üks mürgisemaid madusid üldse, siis võtsin labida ja lõin mao keskele, et ta edasi ei liiguks. Siis Alex hakkas teda hakkima. Saime lõpuks tast jagu küll. Huuh.Võttis korra ikka kõhedaks küll, aga selline see elu siin on....

Markus sai nii esmaspäev kui teisipäev rongi laadida. Kuigi meil pidi täna olema viimane tööpäev, siis saame ikka neljapäeval ehk homme ka töötada. Tuleb küll lühem päev, aga abiks ikka. Tean, et reedel on meil ka rong, loodan, et Markus saab jälle rongi laadida, sest ta on siiamaani seda kõige täpsemini laadinud. Eelmine kord 99,4%!

Nüüd aga kõige põnevama uudise juurde ehk mis meist edasi saama hakkab...Uurisime meie ülemuselt Stevelt kauaks me siia jääda võime. Siis ta ütles, et põhimõtteliselt nii kauaks kui tahame, aga me jääme kuni 30.nda detsembrini siia vegeteerima, sest nii on kõige säästlikum. 30. detsembril läheme siit Sydneysse, võtame aastavahetuse seal vastu ja 2. jaanuaril tuleme tagasi. Mõtlesime ikka mitu päeva, mis sellega teha, aga ega sellist võimalust ilmselt elus enam ei tule, siis tahame ikka selle suurlinna paugu ära näha. Õnneks siit pole Sydney väga kaugel ka. Kuuldu järgi lähevad Sydneys enamus juba lõuna paiku endale aastavahetuseks kohti sisse võtma...Peale Sydneyt peame Markusega hakkama sõitma lõuna poole, et uueks tööks valmis olla.

Sunrice

Täna, kolmapäeval läksime Markusega Deniliquini, et teha tervisekontroll ära uue töökoha jaoks. Hakkasime hommikul 7st startima ja 12st jõudsime kohale, 400 km sõitu edasi ja tagasi ka veel. Läksime Sunrice tehase juurde, mis koosnes erinevatest "väravatest", nagu lennujaamas on "Gate 1" jne. See oli ikka päris suur sait ka, tundub, et seal on nii vilja kokkuost, ladustamine, kui ka jahvatus ja pakkimine. Inimesed kõndisid seal valgete kitlitega ringi, siis tundus nagu oleks tagasi Saaremaa Piimatööstuses. Kell 12:15 hakkas Markuse tervisekontroll ja kell 1 hakkas minul. Enne sellist kontrolli pole ma kusagil saanud.

Kõigepealt pead ära täitma paberilehe, kust uuritakse sinu tervise ajaloo kohta. Siis naine hakkab sinu nägemist testima, seejärel kuulmist, teeb alkoholi ja narkotesti. Ma pole elusees narkotesti enne teinud. Pidin keelega põse seest sülge võtma ja selle määrima mingi pulga peale...Edasi läksime trepi juurde, kust kontrolliti südant. Rinna ümber südame kohale pandi mingi asi ja siis tegin kolm minutit astmeid muusika rütmis. Pärast seda vaadati, kui kiiresti südamelöögid rahulikumaks muutuvad. Siis möödeti vererõhku, mis oli normis. Pidin tõstma kasti, kus oli sees 18 kg, tõstma selle laua peale ja tagasi maha, nii kolm korda. Siis jalutama kastiga terve minuti. Siis painutama oma kaela, käsi. Selili olles pidin tegema istesse tõusu. Siis naine pani oma käed minu käe vastu ja pidin oma käsi vastu suruma iga nurga alt. Siis oli tal mingi riist, mille pidin kätte võtma ja seda kõigest väest suruma. Siis pidin kusagile torusse kõigest väest puhuma. Iga sellise harjutuse juures kirjutas ta mingeid numbreid paberile ja lõpuks ütles, et minu tase on "üle keskmise" nagu ka Markusel.

Pärast kontrolli läksime kontorisse meie firma ülemusega kohtuma. See oli kiire visiit. Põhiliselt ta ütles, et nüüd need tervisekontrolli paberid saadetakse ära ja kui sealt saadakse jaatav vastus, siis ta peab tegema meiega intervjuu ja kui endiselt sobime, siis peame ära täitma paberid, allkirjastama lepingu ja loodetavasti saame 4. ndal või 6. ndal jaanuaril tööle hakata Finley's. Ainuke asi on selles, et intervjuu ja paberite täitmine peab olema vähemalt 2. või 3. jaanuariks tehtud olema. Mis tähendab, et peame kas enne Sydneyt või kohe peale Sydneyt tagasi minema oma asjad korda ajama. Seega võib-olla tuleb veel üks 800 km sõit ette võtta...Oeh. Aga noh, kui tööle saab, siis pole ju hullu midagi. 

Bribbaree bensiinijaam. Luks värk

Kui enne tundus, et meil jääb 2 nädalat vabaks kahe töökoha vahel, siis nüüd tundub, et pole siin aega puhata midagi. Aga vähemalt me teame, kus me jõulud veedame - imelises Bribbaree's!