Vaikselt uurime siin Uus-Meremaa kohta infot ja leidsin ajakirjast "Mari" ühe huvitava lõigu, mis on kirjutatud Uus-Meremaast, aga see käib ka Austraalia kohta: "Hostelid ja matkarajad on täis nn working holiday (tähendab töö- ja puhkuseviisaga) seljakotirändureid. Need noored reisivad mööda riiki lihttöödega elamisraha teenides ning täidavad paljud madalapalgalised, ent vajalikud töökohad, millele püsielanikud ise asuda ei taha. Restoranide köögid, veiniistandused, hotellide koristajaruumid ja talude lehmalaudad on seljakotinoori täis. Ka mina alustasin Uus-Meremaal nii, tuulistel põldudel salatitaimi rohides ning päikese all arbuuse istutades. Igapäevaelu jääks seisma, kui working holiday rahvas päevapealt ära kaoks."
 |
| Vaalad Brisbane muuseumis. Ehk kohtame neid ka Uus-Meremaal. |
Aga mis siin viga?? Kui sa töötad Eestis koristajana, siis teadagi, et see mingi prestiižne ametikoht ei ole ja võib-olla on tutvusringis häbi öelda ka. Siin võetakse igasugu lihttöid sama tõsiselt kui juhtivaid kohti ehk siis iga amet on tähtis ja tõsi ta on ka. Pluss töötingimused on minu meelest paremad, töötajate peale mõeldakse rohkem, palk on elamisväärne jne. Näiteks meil on restorani graafiku all paksult kirjas, et sa pead oma pausi välja võtma ja palgast läheb see niikuinii maha. Kui soovid minna puhkusele või palgata puhkusele, siis pole probleemi, võetakse kasvõi agentuuri kaudu ajutiselt keegi siia, peaasi, et sina saaksid puhkusele minna. Lisanäide, kui vastuvõtus oli ainult kaks inimest (kolmas oli puhkusel), siis lühendati vastuvõtus nädalavahetustel tööpäevi, et mõlemad saaksid ühe päeva nädalas vabaks.
No comments:
Post a Comment