Vastuvõtu töö

Selles postituses räägin meie resordi vastuvõtu tööst ja võrrelda seda Eesti vastuvõtus tehtud tööga. Kuigi ma töötan siin housekeepingu supervisorina, siis puutun vastuvõtu tööga tihedalt kokku. Nemad istuvad minust üle laua ja Markus on ka vastuvõtus, nii et tean, mismoodi seal enam-vähem on.

Tööaeg:

Nädala sees algab vastuvõtu tööpäev 5:30 hommikul ja kestab 1:30-ni päeval, teine vahetus algab 1:30 - 21:30. Nädalavahetusel algab tööpäev 7:00 - 1:30 ja teine vahetus 1:30-20:00. Seega öövahetusi siin ei ole. Siiski peavad nad vastuvõtu mobiili kaasas kandma, juhuks kui on mingi probleem. Kuna see on väike saar ja siia saab vaid lennukiga, siis öiseid check-ine on väga väga harva. Kui vastuvõtt lõpetab, pannakse letile silt, et vastuvõtt on suletud, küsimuste korral palume pöörduda restorani....Isegi söögipauside ajaks pannakse see silt letile, st et kedagi kontorist ei ole alati asendamas.

Mõnikord teeb vastuvõtt ka lennujaama transporte ehk airport run' i, st viiakse või tuuakse klient/uus töötaja lennujaamast ja selleks läheb kusagil tund. Väga lõbus vaheldus. Seda enam, et vastuvõtu töö seisneb ju enamasti ainult vaimsest tööst: broneeringud, meilid, exceli tabelid jms. Selle aja jooksul saab jälle restoran nende tööga tegeleda, kui mõni klient tuleb.

Markus ISTUB.

Töötingimused:

Mis mulle siin väga meeldib on see, et siin on lubatud istuda. Lisaks enamuse ajast on vastuvõtu töötaja taga kontoris laua taga ja kui keegi tuleb, saab kella lasta. Väga hea lahendus. Vabal hetkel võib minna restorani endale juua tooma (siirupivesi jääga) või tellida restoranist kohvi. Me oleme aru saanud, et kohvi vist maksab ka midagi, aga keegi pole meilt veel raha küsinud.

Eestis olid meil vahetused enamasti 12 tundi pikad ja olid nii päeva kui ka öövahetused. Päevase vahetuse ajal oli ainuke paus lõuna, kus enamasti käisime 20 minutiga ära, sest kiire oli. Pärast oli hea, kui said korra vetsus ka ära käia. Kogu tööaja pidime püsti seisma, sest tooli ei lubatud kasutada, sest "see ei ole ilus". Sealt sain omale veenilaiendite alged jalgadele. Öövahetuse ajal ei olnud kedagi, kes sulle pausi annaks, seega sõime taga kontoris ja polnud harv juhus, kui just klient leti ette tuli (kuskil 1.00 öösel või 5.00 hommikul) ja suu täis üritasid tähtsat nägu teha. Eestis pidasin vastuvõtus poolteist aastat ja seda ilmselt tänu toredale kollektiivile. Muidugi oli ka toredaid kliente, kes mõnikord tuju rõõmsaks tegid.