Peale ööd autos magamist liikusime jälle edasi. Paaritunnised autosõidud on meil igapäevanähtused. Sõidu sihtmärk oli seekord linn nimega Te Anau, sest suurkontserdi tõttu poleks lähiasulatesse meil öömaja olnud. Kõik olid ju välja müüdud. Tee peal peatusime linnas nimega Arrowtown, see on omapärane maja ehituste tõttu. Kõik linna majad on pisikesed, madalad ja väga armsa olemisega. Sellised linnad on ikka palju kodusemad kui suurte tornidega linnad.
Postkontor Arrowtownis |
Teine peatus oli kohas, kus sai näha, kuidas inimesed benji-hüppeid teevad. Seda sai teha sillalt, mis oli kahe mäe vahel, seega laskumine oli otse vee kohale. Saime vaadata otse-eetris videot või mäenõlvalt jälgida. Hind oli 180 dollarit, aga see tundus liiga kallis. Markus isegi mõtles seda teha, aga arvas, et see on mõttetult kallis. Vaatasime kiirelt paari inimese hüpped ära ja liikusime edasi. Kes tahab Uus-Meremaal midagi ekstreemset harrastada, siis siin saab igal aastajal harrastada paljusid spordialasid. Ka talvel tehakse paraglidingut (199 NZ dollarit), skydivingut (langevarjuhüppeid, 300 dollari ringis oli kusagil) ja kõiki alasid saab pea igas linnas teha.
Keegi tegemas benji-hüpet |
Sõitsime läbi Queenstowni linna Te Anausse, kus saime kaheks ööks majutuse. Jõudsime linna muidugi üsna hilja, saime seal õhtust süüa ja siis juba backpackerite hostelisse magama. Saime seal ilusa nelja voodiga toa, meil oli isegi kööginurk ja oma vannituba ja WC olemas. Hind oli ka kusagil 30 dollari kanti, selle raha eest ikka odav, sest meil oli nii palju lisasid olemas.
Markus kruiisil |
Milford Sound |
Järgmine päev läksime riigi ühte kuulsaimat vaatamisväärsust imetlema, selleks oli Milford Sound - 16 kilomeetri pikkune fjord. Sügavaim koht on kusagil 400 meetrit. Sõitsime sinna kusagil 2, 5 tundi. Teed olid ikka läbi mägede ja orgude. Mis mind ikka hirmutas, oli see, et kuristike ääres ei olnud teepiirdeid ja teed olid ka kitsamad. Siiski ei olnud imeks pandavad 100 märgid igal pool. Kurvides olid vaid soovituslikud sõidukiirused. Meie autoga mäkke saada oli ka paras töö, hea et automaatkast, ei pidanud Markus vähemalt siduri ja käikudega jupsima. Saime läbi tunneli sõita, mille pikkus oli poolteist kilomeetrit. Tee peal tegime mitu peatust.
Vikerkaar kose juures, Markus poseerimas. |
Ühes brošüüris oli välja toodud kõige paremad kohad, mida külastada. Näiteks järved, mille vesi oli nii puhas, et see peegeldas mägesid. Siis mõned kosed ja muud ilusa maastikuga kohad. Neis kohtades võis näha hiinlasi puulehti pildistamas. Fjordi juurde jõudes broneerisime omale 1 tunni ja 45 minuti pikkuse kruiisi. Saime praamiga sõita peaaegu avamerele välja. Möödusime mägedest, koskedest, nägime vikerkaart vee peal. Kui sõitsime avamere poole, oli ilm väga tuuline, siis ma riietusin end kubujussiks, tagasiteel enam tuult polnud õnneks. Soovitaks ikka jope kaasa võtta. Vaated olid meeletult ilusad. Kapten viis meid kosele väga lähedale, nii et peatekil said kõik uduvihma tunda. Neid fjorde saab kaeda ka lennuki (kusagil 300 dollari ringis) või helikopteriga (midagi 600-ga). Pakutakse ka ööpäevaseid kruiise. Meie saime oma laevareisi 56 dollariga, tee ja kohvi ka veel hinna sees. Kogu selle ilu eest tundus vägagi soodne hind.
Katu läpakas ehk uudne lähenemine sokkide kuivatamisele |
Õhtul hostelisse jõudes hakkasime oma pesu pesema. Kõigi kolme riideid ühes masinas, panime 2 dollarit masinasse ja saime pesema hakata. Mingil põhjusel ei raatsinud me aga kuivati peale kolme dollarit magama panna, kas asi oli kokkuhoius või niisama nalja tegemises, ei tea. Meie pesumasin oli riideid ääreni täis, nii et peale pesemist olid riided veel pulbriga koos. Pole hullu, mida sai kloppida puhtaks ja osad lasime käsitsi üle loputada. Kõik riided panime iga võimaliku konksu, nagi või neid meenutava asja otsa, see oli meie uus kuivatussüsteem. Ka sahtli käepidemed, peegli äär, seinalambi vars, akna lahtihoidmiskonks, sülearvutikaas jne. Käitusime loominguliselt ja küll me alles naersime südamest. Hommikuks kahjuks kõik asjad kuivad ei olnud, need laotasime siis hommikul autos laiali. Sellised on meie seiklused...
No comments:
Post a Comment