Ma mäletan, kui ma eelmine suvi Norras tööl käisin ja seal oli vaja palju inglise keeles (natuke ka vene, norra ja loomulikult eesti keeles) suhelda. Tolle suve jooksul sain pidevalt ingliskeeles rääkida ja hätta ma ei jäänud. Mitmeid kordi öeldi, et oskad hästi inglise keelt ja kõigest sain aru. Enne seda töötasin vastuvõtus poolteist aastat ja ka inglise keelega takistusi ei olnud. Siis aga tulin ma Austraaliasse ja enesekindlus minu heast keeleoskusest kahanes kordades.
Mäletan kohe alguses, kui jõudsime Brisbane'i ja hakkasime oma asju ajama pangakontoris jm, siis tihti ei saanud kohe aru, mida nad küsivad. Nad rääkisid nii kiirelt ja midagi esialgu aru ei saanud. Siin on ikka täitsa oma släng. Õnneks paari nädala möödudes asi paranes, kõigega ju harjub. See oli aga linnaelu. Kui satud kuskile outback'i (tühermaa, sisemaa), siis siin on veel raskem släng, aga ka sellega harjub ära. Muide Austraalia on maailma üks rassiliselt mitmekesisemaid riike, seetõttu on ka keel mõnusalt segunenud.
Põhilised väljendid, mida iga päev kasutatakse on:
G'Day ehk Good day ehk tere (päevast)
Mate ehk semu, kasutatakse nii meeste kui naiste puhul, ka võhivõõraste puhul
How are You! ehk Kuidas läheb?. Seda kasutavad nad söögi alla ja söögi peale, kohati tundub nagu nad kasutavad seda väljendit teretamise asemel. Näiteks poemüüjad võivad sinu poole pöörduda ainult lausega How are You? Ja keegi ei oota sinult pikemat vastust, kus sa oma elu heas või halvas mõttes lahkad. Enamasti vastavad nad; "Good", "Not too bad", "I'm fine" ning seejärel küsivad küsija käest, kuidas temal läheb.
See ya! ehk nägemiseni, näeme. Samamoodi nagu eelmise väljendi puhul kasutavad aussid seda igalpool ja iga inimesega. Näiteks poes kui ostad midagi ja tuleb see koht, kus ostud on makstud, ütleb müüa sulle "See ya!" Tegelikkuses näed aga inimest esimest korda ja ei näe teda hiljem. Muide mõned ütlevad ka veel "See ya later" ehk näeme hiljem??? Nii teevad võhivõõrad! Oleme paar korda mõelnud, et võiks küsida, kus me siis kokku saame, aga ei tea, kas nad naljast aru ka saavad.
No worries! ehk pole probleemi. Seda kasutavad näiteks juhul, kui palud kellegil midagi ära teha või kui tänad neid tehtu eest. Või jätkudes poe näidetega, siis kui müüa tuleb su juurde ja küsib, kas saab sind aidata ja vastad ei, siis tema ütleb "No worries". See väljend räägib väga palju ka austraallaste eluviisist, kus tegelikult ka pole vaja muretseda.
Need olid igapäevaväljendid, aga võib kohata palju sõnu, kus aussie'dele meeldib sõnu lühendada ie lõpuga. Näiteks aussie (austraallane), brekkie (sõnast "breakfast" ehk hommikusöök), barbie (barbeque ehk grillimine), sickie (haige). Võib kuulda ka sõnu nagu arvo (afternoon ehk pärastlõuna), stubby (375 ml õllepudel - väga levinud sõna!), plätude kohta ütlevad nad mitte flip-flops vaid thongs.
Siit lehelt leiab hulga rohkem slängi, millest suurt osa ma aussis ilmselt ei kuulegi: http://www.koalanet.com.au/australian-slang.html
No comments:
Post a Comment