Neljapäevased uudised

Aktuaalset kaamerat ma ei näe, seega kõik maailma uudised peate kuskilt mujalt kätte saama. Internetiga on meil ka lood kehvad viimasel ajal. Seriaalide vaatamisest ma üldse loobusin, sest nende laadimine ei ole mul hästi läinud. Vahepeal laen seriaali ja siis tuleb välja, et ta oli mingi 50 sek laadinud ja siis läks nett ära ja siis ta edasi ei lae (kasutan btvguide.com). Ühe päeva jooksul ma laadisingi koguaeg ühte ja sama seriaali ja närvid olid nii läbi, sest õhtuks ei saanud seda ikka vaadatud. Siis leppisin endaga kokku, et vaatan Grey anatoomia viienda hooaja lõpuni ja aitab. Nüüd loen jälle blogisid, panin googlisse "austraalia blogi cotton" otsinguks ja loen puuvillafarmide kohta, kuhu tahaks kunagi tööle minna. Facebook on küll päris igavaks läinud, paar kuud tagasi oli küll nii palju postitusi ja pilte jms, nüüd nagu päevas tuleb kümme uudist heal juhul. Ilmselt on teil seal suvi täie hooga käima läinud ja kes siis arvutis ikka tahab olla. Õige ongi! Meil siin pole oma kapsaaeda ja lillepeenart, mille kallal nokitseda, seetõttu olemegi "pisut" rohkem arvutis kui oleks normaalne.

Tööga on see nädal naljakad lood olnud. Täna on juba neljapäev ja tööl pole meist keegi käinud. Eile käis ülemus siin ja ütles, et räägib teistega, et neljapäeval ja reedel saaksid kaks meist tööle siin, kus me elame. Pidime umbrohutõrjet tegema spray-ga. Täna pidid siis linnast tulijad maasturi järelkasti panema suure tünni, aga loomulikult nad ei toonud. Me isegi ei pannud äratuskella, hommikul, kui kuulsime, et nad on kohal, siis Markus pistis pea uksest välja, vaatas, et asju pole, seega magasime edasi. Praegu on suuremad bossud kõik Brisbane'is kuskil koolitustel ja siin organiseerimine on väga niru. Ja nüüd kui me oleme siin päevad läbi puhanud-laiselnud-päevitanud, siis homme saab Markus tööle minna Springsure'i. See on meeste töö, aitab suure tolmuimejaga silo seest vilja imeda suure auto kasti. Nimelt üks silodest on nii tühi, et alt enam ühegi konveieriga vilja kätte ei saa. Siis see viimane osa, mida on ikka meeletult palju (nad on seda suure tolmuimejaga juba mitu päeva imenud), pannakse ühte teise silosse. Sellel tolmuimejal on pikk ja 25 cm diameetriga toru ning tavaliselt kaks meest hoiavad sellest torust kinni, sest kui vili sinna ka sisse saab on see päris raske. Selle masina nimi on Acro vac vms. Me Katuga passime siis kodus ja päevitame, kui ilm lubab. Esmaspäeval oleme Brisbane'is igatahes!

Praegu meie kassipoeg Kiti avastas köögis suure rohutirtsu ja nüüd ajab seda taga. Ta ei taha kohe putukaid maha murda, enne ikka natuke mängib ka, et oleks põnevam. Nüüd tassis tirtsu meile tuppa ja lasi lahti. Tahtis vist meile näidata, et sai kinni püütud, aga see oli nii kiire ja ehmatas meid siin. Kiti on nädalaga väga mänguhimuliseks muutunud, tahab palju mürada ja jahtida. Kui loomadest rääkida, siis konnapoisse meil näha pole (üks konn vahest on vetsupotis), prussakad on kadunud ja üldse elukaid vähem. Ilmad ju jahedamad ka, ilmselt sellepärast neid polegi näha. Markus vahetas täna autol mingi õli ka ära, sest see tegi juba mingit teistsugust häält (ikka auto, mitte õli), aga see hääl võis olla ka kängurumatsust, sest peale õli vahetust see pole väga palju paremaks muutunud.