Laupäeval käisime Markusega Emeraldi kontoris, et Jennyga rääkida. Tahtsime teada, mis siis tööst saab ja mida tegema hakkame. Viisime talle 300 grammise Annekese šokolaadi ka. Me ju enne Aussi tulemist saatsime talle kirja, et kuidas tööga lood on ja tema rääkis, et saame ikka tagasi tulla, et natuke tööd ikka on. Laupäeval rääkis Jenny, et just eile (st reedel) oli Brisbane'ist mingi Graincorpi kõrgem ülemus käskinud tunde tagasi tõmmata enne hooaja algust. Nagu midaaaa...Ehk siis täpselt sama seis, mis enne Eestisse tulekut. Ta rääkis, et esmaspäeval saame 4 tundi tööl olla ja ülejäänud päevad ta lihtsalt vahetustega paneb inimesi tööle, et kõik võrdselt saaksid. Kui ma oleks rohkem kaalusilla assistendi või proovidevõtja tööd teinud, siis oleks saanud Emeraldi tööle appi minna, aga paraku sain liiga vähe treeningut sel ajal. Selleks vajalikud koolitused saan septembris, nii et pole hullu. Lisaks mainis Jenny, et hooaeg hakkab augusti viimasel nädalal või septembri essal nädalal. Praegu pidi väga palju vihmast olenema, igal pool on väga kuiv, mis ei pidanud hea olema.
Selge pilt siis. Olime pettunud, et ei saa tööd teha, aga samas rääkisin, et me proovime siin lähedal tööd otsida ja sellega ta oli ka nõus. Lubas meil Gindie's elada ikka. Laupäeval ja pühapäeval hakkasin uurima siin lähedal asuvate farmide kohta, otsisin telefoni numbreid, arvustusi teiste blogidest, vaatasin Harvest Calenderi, kust leidsin infot, mis selles piirkonnas kasvab ja mis kuudel. Näiteks praegu on siinkandis tsitruselised (mandariinid) ja melonid. Panin igaks juhuks ka tööagentuuride numbrid kirja ja panin kuulutusi üles, et otsime tööd. Ehk tuli selline täispikk tööpäev jälle. Sain teada, et meie kandis on üks osariigi suurimaid farme nt. See on see, kui oma viljahunniku otsas elad ja midagi ümbruskonnast ei tea.
Plaan oli siis selline, et käime esmaspäeval tööl ära oma neli tundi ja siis hakkan helistama ja uurima tööde kohta. Tavaliselt on Marty (meie otsene boss) helistanud ja teada andnud, mis kell kusagil töö käib. Seekord ta aga ei helistanud, aga kuna tema otsene boss meile konkreetselt rääkis, et lähme esmaspäeval Spingsure'i, siis me ise ka üle ei helistanud. Kui me siis hommikul autoga kontori ette sõitsime, tuli Marty rõdule üllatunud nägu peas. Siis mul oli küll selline tunne, et no ma teadsin. Marty ei teadnud asjast midagi. Nagu Austraaliale kohane, on väike suhtlemise ja organiseerimatuse puudus.
Kiiresti mõtles Marty meile töö välja neljaks tunniks. Hakkasime vilja maast koristama ja kuurist linnukakat pühkima. JA SIIS helistas Jenny Martyle ja peale kõne lõppu ütles Marty, et tal on meile uus töö - pakkimine. Me ei saanud kohe aru, mis pakkimine. Siis ütles, et Capellas on tööjõu puudus ja me peaks täna asjad kokku pakkima (need samad, mis ma reede-laupäev lahti pakkisin muidugi) ja täna Capellasse sõitma, et homme tööle hakata.
Meil oli kohe imestus suur, et mismoodi on nii, et Emeraldis, Gindie's ja Spingsure's tööd eriti pole, aga 75 km eemal Capellas on tööliste puudus. Tuli siis välja, et siit oli paar päeva tagasi palju seljakotirändureid minema läinud (vähemalt 5 lugesin jutu seest välja) ja nüüd on abikäte puudus. Marty arvas, et siin saame oma miinimumtunnid ehk 38 tundi nädalas ikka kätte, aga ta ei imestaks, kui on ka ületunde. Homme näiteks laetakse rongile 2000 tonni vilja. Huvitav kaua see küll aega võtaks? Praegu teame nii palju, et siin on 6 töötajat pluss ülemus oma naisega, jääme +- paariks nädalaks, vilja on palju ja homme alustame kell 7 hommikul.
Sellega tänaseks lõpetame, olge kuuldel! :)
No comments:
Post a Comment