4 vaba päeva ehk munadepühad!

Esimene vaba päev (29. märts) möödus meie kauni järvekese Maraboon'i juures, käisime päevitamas ja ujumas. Saime teada, et tegemist on ühe Austraalia suurima tehisjärvega. 1972 ehitati sinna suur tamm, mis hoiab üle miljoni megaliitri vett kinni. Tänu sellele on siin põllumajandus paremale järjele saanud. Poest süüa kaasa ei saanud osta, sest KÕIK supermarketid olid kinni. Tanklast mingid näksid saime.

Täna, 30.märts...Esiteks suured õnnesoovid minu vennale, kellel on täna juubel 25!

Päeval käisime The Gemfields'is ehk kohas, kus leidub vääriskive. Muide Emerald tähendab tõlkes smaragd. Emeraldist 40 kilomeetrit eemal on linnad nagu Sapphire ja Rubyvale, kus kaevandatakse vääriskive. Meie ootused olid suuremad, kui pilt ise. Linnad oli väga väiksed, ma nimetaks neid rohkem külaks. Parajad pommiaugud. Tundus, et igal majapidamisel oli oma väike kaevandus, kuhu üritati turiste meelitada. Meie käisime ka ühes neist. Seal sai 17 dollari eest minna maa alla tuurile. Seal räägiti pisut ajalugu kaevandamisest, tunnelites ringi liikuda ja pilte teha. Vääriskive seinas ei näinud. Küll aga sai kohapealt osta endale kotitäie liiva ja oli võimalus seal seda söeluda ning näha, kas leiad midagi. Muidugi oli poes müügil vääriskive ja ehteid. Kuigi erilist emotsiooni me ei saanud, oli hea meel, et ära käisime. Muidu oleks ju kripeldama jäänud. 

Õhtu see-eest kujunes paremaks. Igal laupäeval on meie linnas rodeo! See algas kell 6 õhtul ja kestab hilisööni (tulime varem ära). Pilet oli 15 dollarit. Parkla oli suure muruplatsi peal, kohe tekkis tunne nagu oleks Õlletoobril või jaanitulel. Võtsime tribüünil koha sisse ja vaatasime show-d. Meie kõigi jaoks oli see esimene rodeo. Seal oli mitu vooru, küll ajasid inimesed hobuste seljas pulle taga, küll viskasid pullid inimesi oma seljast maha, siis tantsiti, koerad tegid oma tiire ümber postide ja mida kõike veel. Rahvast oli metsikult, enamusel olid teksad, suure pandlaga vöö, triik- või flanellsärk ja kaabu. Väga stiilne! Oli ka ehtsaid vanakooli inimesi. Huvitav oli jälgida inimesi ja nende riietust.

Mõned austraallased uurisid ka, kust me pärit oleme. Seda juhtub päris palju, ka poes peale paari lause vahetamist. Enamasti uurivad, kust me tuleme. Siis teine küsimus on, et kus Eesti üldse on või kes on meie naabrid. Siis uuritakse, kaua olema Austraalias olnud ja kaua konkreetses kohas ja kaua plaanime siin veel olla ja mis me siin teeme. Siis kujuneb jutt juba edasi...

Tulime ära kusagil 9-10 ajal, aga plaan on veel ükskord minna. Meile väga meeldis! Võiks isegi öelda, et üks mu lemmik elamusi siiani Austraalias!