Sydney

Sydney

29 March 2013

Tööpäev Emeraldis


Kolmandal tööpäeval asusime töötama Emeraldi platsil koos kahe inglise tüübiga. Üks neist on 20-aastanne Tom ja teine 23-aastane Jamie, mõlemal korralik aktsent küljes. Vahepeal ei saa neist midagi aru. Meie töö oli platsil olevate presentide kokku voltimine. Need olid tõesti suured ja kohati läks viite-kuute inimest selleks vaja. Nemad on siin töötanud 3 kuud, tulid et saada teise aasta viisat ja ütlesid ka, et pole siin erilist kunsti, mida õppida. 

Pidime ühele suurele viljahunnikule panema topelt- presendi, sest ühel olid augud sees ja siis kui kaks presenti lisaks peale panna, kaitseb see paremini lindude ja vihma eest. Selleks oli vaja kahte traktorit. Kõigepealt teed presendi otsa köiega sölme ja teise otsa paned traktori külge. Siis hakkasid traktorid koos paralleelselt liikuma, üks paremal pool hunnikut, teine vasemal. Vahepeal pidime meie minema hunniku keskele, et presenti üle tõmmata, sest keskelt läks see nii kõrgeks, et traktorid ei tõmmanud enam katet üle. Siis pidime presendi peal olema, et tuul seda ära ei viiks. Kahe jalaga peal ei tohi olla, sest tuul võib väga kiirelt alla pääseda ja osad ongi lennanud tänu sellele. Kui traktor vanad kummid äärte peale viskas, oli töö valmis.

Siis pidime minema ühe suure viljahunniku juurde. Seal oli pealt vilja ära võetud ja all oli kõik mädadenud. Pidime selle kõik kopa sisse kühveldama ja siis veetakse minema. Ehk siis presente pannakse peale, aga ikka niiskus ja vihm pääseb kuskilt ligi ja alumine osa hakkab hallitama, mädanema. Poisid enamasti kühveldasid, mina lükkasin harjaga sodi hunnikusse. Siis võtsime jälle labidad-harjad kätte ja ootasime, millal kopa möllab. Üks kopa täis mädanenud vilja teeb firmale 300 dollarit kahjumit.


Töötasime poole neljani, saime 8 tundi kirja. Meie kaastöötajad inglased ja üks austraallasest vanem kopamees olid parajad naljavennad. Väga lebo ja naljakas päev oli. Hommikul kiitis Marty meid eilse töö eest Gindies, ütles, et väga hea töö. Õhtul käisime ujumas järves, siis söök ja dušš ning jalutasime tagasi oma töökoha juurde. Seal on ka karavanid-kämpingud, kus töötajad elavad. Inglise kutid kutsusid meid õhtul sinna, tegime mõned joogid ja siis läksime linna peale. Käisime kahes baaris, iiri pubisse me ei saanud sisse, sest seal võib ainult teatud riietusega olla. Markusel olid matkajalanõud ja teda ei lastud sisse! No on ikka uhke koht...

No comments:

Post a Comment