Eestlased löövad laineid

Kaks pikka töönädalat on läbi! Eelmise kahe nädala jooksul tegin 118,5 tundi ja kusjuures lõpuks harjub selle tempoga nii ära, et ei väsitagi nii väga ja kui üks päev kell 3 tööpäev lõppes, siis tundus nagu oleks vaba päeva saanud. Kuigi tegelikult olime 8 tundi tööl. Ei osanudki kohe midagi peale hakata. 

Vahepeal oli küll selline tunne

Eile oli meie sample standi (viljaproovide võtja) tüdrukul sünnipäev (sai 26) ja kõik olid õhtul pubisse oodatud. Hakkasime siin saidil õhtul mõnede jookidega pihta, me jõime rummi. Õues oli nii külm, et lahjemat väga poleks tahtnudki. Muide see iiri pubi Dooley's pakub ka transporti pubisse ja tagasi. Nii et kui pubisse tahad minna, helistad ja kutsud minibussi järgi ja pärast viivad koju ka. Nii geniaalne! Eriti veel sellise külmaga on väga mõnus. See linna teises otsas ka.

Põhimõtteliselt olid kõik meie töötajad eile pubis kohal, ka ülemus oma naisega. Jõime Markusega väga palju erinevaid asju, kõik pidevalt tegid välja. Sünnipäevalaps tõi mulle koguaeg mingeid värvilisi kokse, kuigi mul endal oli kolmveerand kokteili veel alles. Markusele toodi tekiila shote, aga imekombel täna meil mõlemal suurt pohmelli ei olnudki. Huvitav oli eile pubis olla ja jälgida, mis rahvas seal käib. Seal oli näiteks töösärkide ja -saabastega mehi; üleslöödud naised ja mehed, aga ka selliseid, kes olid vist otse kuskilt maalt või trennist tulnud. Üks mees oli küll otse põllult tulnud, ta riided olid mullased ja ta oli paljajalu! Öösel on temperatuur nulli lähedal. Ühel naisel oli näiteks mingi spordiliiga särk ja väga väga vanad teksad, mitte mingit meiki, ega kingi, vaid plätud. Eestis asjad väga nii ei ole, ikka lüüakse end üles ja minnakse välja. Imelik on vaid see, et kui Eestis tuleb mõni nö kaltsakas peole ja üritab suhtlust arendada, siis kohe vaadatakse imelikult ja tõrjutakse eemale. Siin on kõik sõbrad ja teevad nalja ning ostavad üksteisele jooke. Ole suur või väike, kaltsakas või üleslöödud, vahet pole.

Päike loojub ja viljahunnikud valmivad ludinal

Eile kuulsin ülemuse, tema naise ja kaastöötajate käest väga palju positiivset minu ja Markuse töö kohta. Markus hakkas ju suht kohe kuivati kallal tööle ja õppis väga kiirelt töö selgeks. Nii mõnigi pole sellega siin hakkama saanud. Minu kohta pidid rekkamehed ja farmerid vaimustuses olema, et tüdruk üldse seal suure masinaga rekkate vahel töötab. Mu kolleeg ütles selle peale: "She's doing a bloody good job" ehk ta teeb kuradima head tööd. Siin on kolm uut tüüpi ka tööl, kes siis ükspäev tulid mu juurde ja ütlesid, et mu hunnik saab täis, et peame masinat liigutama. Mina vastasin kohe, et me mahutame siia veel paar rekkat ära ning siis liigutame. Tüüpidel oli kohe suu lahti. Njah...Üldse nii palju kui kuulnud olen, siis siin naised töötavad ainult kontoris. 

See nädal üks rekkamees küsis mult, et kas ma söön šokolaadi või meeldib mulle koka-koolat juua. Vastasin, et mõlemat. Siis ta ütles, et annab mulle, sest mul on Austraalia kõige hullem töö. Nägime kunagi kuulutust, et otsiti inimest kanafarmi, kes pidi surnuid kanu korjama vms. Haah. Ta pidas silmas seda, et väga tolmune töö ja mina seisan just selle keskel, et rekkamehi juhendada. Nojah, sain siis kokat ja šoksi. Tundub, et ei ole just kõige hullem töö! :)