Töönädal hakkab juba lõpule jõudma. See nädal minu meelest väga palju teinud ei olegi. Oleme rekkaid laadinud ja ikka muid samasuguseid töid teinud. Mis aga on uus - Markus sai õppida laaduriga sõitma. Siin üks tüüp Andrew, kes on teisest osariigist pärit, lasi Markuse eile laaduri selga. Juhendas teda ja õpetas ning siis vaatas minu poole ja küsis, kas mina tahan järgmisena minna. Ma loobusin, sest pole kunagi selliste masinatega ju sõitnud. Markus sai aga täitsa hästi hakkama, täna ta oli näiteks enamuse ajast laaduri seljas :)
Tänane suur töö oli viljahunniku peale ühe toru panemine. See toru käib viljahunniku tipus ja toru ots peab maale ulatuma. See on vajalik siis selleks, kui hakatakse fumigatsiooni tegema. Kõigepealt pidime üldse viljahunniku otsast presendi maha tirima, siis toru viljahunniku peale panema ning lõpuks presendi tagasi peale panema. See protsess võttis meil kuskil 5 tundi aega. Meie Markusega olime viljahunniku tipus ja hoidsime presenti üleval, et see keerdu ei läheks. Päris kõva trenn on see, sumbata vilja sees ja hoida presenti üleval, laadurid samal ajal töötavad ja tõmbavad otstest presenti.
Päeva lõpus läksin käisin silode otsas ka. Hommikul oli lihtsalt jutt, et keegi peab minema silosi mõõtma, palju veel vilja sees on. Andrew siis ütles, et Caroline (minu austraalia nimi) tahab minna, ta tahab seal pilte teha. Õhtul siis kaks kutti läksid mõõtma ja tulid mulle ka järgi, ma siis käisin niisama pilte tegemas töö ajast. Seal avanes ikka päris hea vaade. Eriti nende suurte silode otsast.
 |
| Selle hunniku all on hopper, kust vili edasi masinatesse liigub |
 |
| Tehisjärv, mille taga on veel üks ja selle taga veel kolm :) |
 |
No comments:
Post a Comment