Järjekordne päev tolmu sees

Olen paar päeva saanud töötada masinaga, mille ingliskeelne nimetus on Stacker, see on selline masin, millega saame vilja laadida rekkalt punkrisse. See on üks uuemaid masinaid siin üldse, ega see firma väga tehnikasse ju ei investeeri. Enamus masinad on ikka aegade algusest. Selle masinaga töötamine on kahe inimese töö. Üks siis näiteks annab paberitele allkirju, vaatab, et auto on ikka õiges kohas, siis juhatab rekka õigesse kohta. See kui kaugele sa rekka juhatad, on nii esimese, teise kui ka kolmanda treileri puhul erinev ja lisaks vanemate rekkate puhul erinev. Siis peab jälgima, et kui vili uksest või ukseaugust välja päästetakse, et too liiga suure hunnikuna ei tuleks, ega ka liiga aeglaselt. Aeg on ju raha. Hunnikuid paraku ka juhtub, sest osad rekkamehed liigutavad kõike liiga julgelt. Täna päris palju kordi suri mul masin välja, sest tekkis ülekoormus. 

Masina liigutamine

Põhiline töö mul ongi rekkate juhendamine, et millal ta kasti üles tõstab jne. Selline lihtne töö muidu, aga et asi perfektne oleks, peaks juba igat rekkat ja selle juhti teadma. Minu paariline peab jälgima, et viljahunnik sujuks hästi. Et viljahunniku tipp ikka keskel oleks ja mõlemad ääred ühetasased. Sellega seoses peab ka konveierit liigutama üles-alla, või edasi-tagasi. Kui siis lõpuks hunnik parajaks saab, siis tuleb masinat liigutada. See on siuke põnev töö, kangidega mässamine. Esimene kord sain üksinda seda proovida, sest meil oli kiire ja muud valikut polnud. Ainult hommikul näidati, et see nupp teeb seda ja see seda. Õnneks sujus asi kergelt. Muidu peab ikka lisainimene juures olema, kui liigutada. See rohkem ohutuse mõttes. Muide täna oli meil vahepeal nii kiire, minul tulid hommikust saadik koguaeg rekkad, vahepeal oli ehk 5 min vaba, ja siis mu paariline võttis vastu korraga kolm ühe treileriga rekkat, kes otse punkrisse oma saagi kallutasid. Siis ajas vili meie masinast ühest viljahunniku äärest üle, nii kümne kopatäie jagu. Ilmselgelt oli sel hetkel kaos, sest rekkaid oli liiga palju ja töötajaid vähe. Õnneks laaduriga sai selle kiirelt ära koristatud.

Teeme hunniku

Päike loojub ja masinad ootavad

Markuse nägi täna näiteks seda, kui silost vilja üle ajas, sest see sai täis. Polnud ka kedagi, kes oleks saanud seda kontrollimas käia ja alarmid ei töötanud. Pluss täna oli väga soe ilm, sain käe pruunimaks ja pruun oli ka pruunmadu, keda Markus nägi. Selline pooleteistmeetrine üks aussi mürgisemaid elukaid. Jube jube! Mida ta siia mürasesse, tolmusesse, kruusasesse platsi otsima tuli? Hirmus oli mul igatahes tema pilte Markuse telefonist vaadata...