Tegus nädalavahetus

Reedel töötasime kolmeni ja peale seda asusime Markusega teele Emeraldi. Veetsime öö linnas, et järgmisel hommikul alustada teekonda rahvusparki. Ööbisime Iiri pubi üleval, see oli üks soodsamaid pakkumisi. Peale enda sisseseadmist läksime all olevasse pubisse sööma. Me koguaeg mõtlesime, et see on mingi väike koht. Tegelikult oli seal pubi ja edasi liikudes veel päris uhke restoran ka. Kogu pubi-restorani sisekujundus oli väga kihvt, stiilne, samas hubane ja mõnus. Tellisime mõlemad lõheprae ja nautisime seda kamina ääres, kõrvale veel sõstramaitseline vein...Oh kui mõnus! Hiljem käisime veel kinos filmi "Elysium" vaatamas. See oli ulmefilm.

Hommikul tegime kiired šopingud, võtsime Katu ja ta sugulase Triinu ka peale. Triinu tuli Aussi 9. augustil, nii et meil üks liige veel juures :). Rahvusparki oli kusagil 100 km sõita, tee peale jäid järjekordselt mitmed söekaevandused. Neid on siin ju tohutult, igas ilmakaares. See rahvuspark - Blackdown Tablelands, on selle piirkonna viimane asi, mis meil veel nii-öelda nimekirjas oli. Rahvuspark koosnes liivakivi mägedest, kaljudest, kuristikest, kahest jõest ja koskedest. Keset parki mäe otsas on ka telkimisplats.

Tee rahvuspargi algusesse oli päris ootamatu, 3 kilomeetrit ülesmäkke. Tippu jõudes tundus nagu supp keeks üle kapoti all, täpselt selline podin oli. Jõudime käia umbes pooltel radadel, sest me uudistasime "liiga" palju ringi. Samas kõiki radu läbi käies poleks ka seda naudingut saanud. Kahe raja lõpus oli vaade mäeservalt tühermaale ja teistele mägedele. Minu lemmikkohaks oli aga sisemaal jõe uuristamisest tekkinud liivakivi augud, mis olid veega täitunud. Seal oleks olnud väga äge end korraks sisse kasta, aga esiteks oli vesi väga külm ja kohati kõhe pimedus nende aukude sees.

Pärast seda vaateplatvormi hakkasime tagasi liikuma

Õhtul läksime tagasi Emeraldi. Katu ja Triinu arvasid, et me ei peaks Markusega tagasi Capellasse kiirustama, et võiksime õhtul taas Iiri pubisse minna ja ööseks nende juurde jääda. Nemad elavad karavanis, mille ees on sääsevõrguga varjualune. Istusime seal, tegime paar õlut ja läksime pubisse sööma. Me edasi pidutseda ei jaksanudki, sai ikka kõvasti matkatud ja ega pole enam ju kahekümnene.

Pühapäeval käisime neljakesi veel kinos filmi "This is the end" vaatamas, ostsime süüa ja tulime tagasi koju. Siin tegid teised grillipeo, aga selleks ajaks kui me nendega liitusime, olid nad kõik juba päris purjus (nad alustasid 12-st, me jõudsime 6-st) ja suht kiirelt tulin tagasi tuppa. Mõnikord on austraallastel omad jutud ja siis pole üldse huvitav kuulata, sest me ei tea kõiki rekkajuhte, kellest nad räägivad, või saite, kus nemad on töötanud jne. Pidu kestis neil igatahes südaööni, me olime seekord kuivikud :)