Carra Aussis: Rodeo, punnid ja kiirabi

Meil kusagil viljahunnikust leiti mingisugused putukad. Juhtumisi enamikel töötajatest olid järgmine hommik punnid seljal, kõhul, kaelal, pepul. Tundisme õhtul, et kuidagi väga kahtlaselt palju sügeleb kõik. Kratsisime öösel ja dušši all end hirmsasti. Me siiamaani ei tea, millega on tegu. Üks tüüp siin organiseeris meile gaasipommid, gaas lastakse toas lahti ja 2 tundi ei tohi keegi tuppa minna, see siis hävitab kõik elusolendid ära. Pesime ka voodi- ja tööriided kuuma veega ära. Nüüd nagu oleks asi korras, uusi punne ei ole, aga vanad ikka aeg-ajalt tahavad sügeleda.

Reedel oli kolmel inimesel viimane tööpäev, ühel uus-meremaa mehel ja kahel austraallasel. Õhtul kutsusime selle austraallase Andrew (31) meie juurde grillima. Ta on minu ja Markusega hästi tore olnud, teeb nalja, aitab, õpetas Markust laaduriga sõitma. Lisaks ebaharilikult austraallase kohta uurib väga palju Eesti kohta. Kui ta nägi Markuse isetehtud grilli (vana väiksem kütusevaat), sattus ta sellest nii vaimustusse ja lubas endal kodus ka selle teha. Tegime grillil steiki ja see maitses väga hästi. Andrew oli kodus ise lamba ära tapnud ja liha kaasa toonud. Peale selle tekkis tal suur huvi meie saunakultuuri vastu. Tema muide kutsus meid Markusega lõunasse tööle ka, sama firma kaudu. Siis kui siin saab hooaeg läbi, peaks seal enam-vähem algama.

Reede õhtul kusagil 6-7 ajal, kui päike oli juba loojunud, läks jälle nii külmaks ära. Panin pikad riided jälle selga, lisaks sall kaela, jope selga. Tegime meie grilli lõkke üles, et sooja saada. Väljas oli ikka alla 10 kraadi sooja. Kuna meil termomeetrit ei ole, ei oska öelda täpselt.

Laupäeval korjasime Triinu ja Katu Emeraldist peale ja tõime nemad Capellasse. Tutvustasime natuke meie saiti ka. Kolme ajal liitusid meiega veel kaks eestlast, kellega kohtusime paar nädalat tagasi. Kokku oli siin siis kuus eestlast, uus-meremaallane David (49), austraallased Brad (23), Guy (33) ja Michael ning üks tüdruk Lõuna-Aafrika Vabariigist. Istusime õues, grillisime, jõime siidrit-õlut ja rääkisime juttu. Hiljem liitus meiega eestlaste töökaaslane austraallasest Darren (24). Õhtul 7 ajal hakkasime liikuma rodeole, mis toimus Capellas, saime jala minna.

See oli mu elu teine rodeo. Ikka oli huvitav vaadata kogu seda üritust. Inimesed olid traditsiooniliselt riides - kauboisaapad, teksad, pandlaga vöö, ruuduline särk ja kaabu peas. Meie istusime tribüünil ja vaatasime show'd. Üks hobune jooksis peaga vastu tribüüni ja kukkus pikali, sai pead kahjustada. Nii kahju oli vaadata. Ega see rodeo üldse ohutu ala ju pole. Mitmel korral olid pullid nii vihased ja inimesed suht kiirelt kukkusid pulli seljast maha. Kahel korral ajas pull maas lebavat inimest taga ja lõi oma sarvedega inimest. Mulle rodeo muidu väga meeldis, see on ikkagi midagi hoopis teistsugust, tundub selline ehe maavärk olevat siin. Kahju ainult, et see nii ohtlik on.

Video rodeost: http://www.youtube.com/watch?v=K1nPy67eAuE

Peale rodeot tulime tagasi meie platsile, poole tee peal korjasime puuoksi, et taas lõke üles süüdata. Siis istusime kõik grilli ümber ja rääkisime juttu. Selline mõnus õhtu oli. Ühel hetkel hakkasid aga mõned inimesed rohkem purju jääma ja asjad läksid inetumaks. See uus-meremaallane oli nii purjus ja hakkas kiitma ikka, et Uus-Meremaa on maailma kõige parem riik jne. Siis talle hakati väga karmilt vastu ka panema, et mis sa lammas siin mölised. Mää-mää jne. Kohati oli naljakas kuulata.

Ühe austraallasega, kes siin töötab, juhtus eile õnnetus. Ta läks oma tuppa ja astus kogemata mingi plekkpurgi peale ja kukkus maha. Kuulsime ka et mingi kolin käis, siis paari minuti pärast Brad ikka mõtles, et vaatab üle, sest ei näinud enam Guy'd. Ta oli oma pea katki kukkunud, vasakul kukla poolel oli haav ja verd tuli ka. Kutsusime talle kiirabi ja nemad viisid ta haiglasse. Seal aga tal paraku midagi ei tehtud. Kusjuures täna Guy rääkis, et ta oli ära minestanud peale kukkumist, sest ta rääkis samal ajal telefoniga ja peale kukkumist ei kuuldud tema häält minut aega. Kui meie kiirabi ootasime, siis ta ka vahepeal ei kontakteerunud. Täna hommikul tuli ta häälega tagasi ja oli korras, peab nüüd minema arsti juurde, et peast pilti teha. Huvitav, miks seda haiglas siis ei tehtud? Kurtis peavalu üle, aga muidu tundub kõik muu korras olevat.

Selline põnev nädalavahetus meil Capellas oligi. Juhuslikult sai meil Markusega 10 kuud Austraalias olemisest täis (ok, ühe kuu sellest olime Eestis), jäänud on kaks kuud meie esimese aasta viisa lõpuni. Vaatasin muide, et mul vähemalt veel kolme nädala jagu farmipäevi vaja teha, siis saame hakata teise aasta viisat taotlema.