Huuh. Eelmine nädal oli küll päris kiire. See sorgumi hooaeg hakkas vist pihta, sest ma tegin eelmise nädalaga 70 tundi ja hetkeseisuga olen 11 päeva järjest tööl olnud. Graafik on enam-vähem järgnev:
6.00 äratus
7.00 tööle
9.30 smoko ehk paus
12.30 lõuna
19.00 tööpäeva lõpp, dušš
19.30. söök
20.30 magama
Mina avatud viljahunniku juures töötamas. Järjekord ka hästi näha |
Õhtul tööl |
See võib seletada ka asjaolu, miks ma ei ole jõudnud midagi kirjutada siia. Olen enamuse ajast töötanud siis selle Stackeri nimelise masinaga, mis saab paari päeva suht selgeks. Kui eelmine nädal tulid rekkad niimoodi, et polnud üldse vabat hetke, iga kord oli miinimum kolm rekkat järjekorras ja need olid veel kahe või kolme treileriga; siis see nädal on ikka suht lebo. Täna oli enam-vähem nii, et kui ühe rekka koorma sai maha laadida, pidin 10-15 minutit ootama, et järgmine tuleks. Aga asi selles ka, et osad rekkad saadetakse silosse maha laadima või tehakse nii, et rekka laeb maha ja läbi albatrossi (nii seda kutsutakse) läheb see teise rekka kasti ehk siis sisse- ja väljavedu samal ajal.
Olime nii rõõmsad, et nii palju tunde saame, aga nüüd on juba vaiksemaks jäämas. Täna näiteks kolm farmerit juba lõpetasid oma saagiga, aga ühe käest küsisin, siis ta vastas et tal 1000 hektarit veel teha! Need autojuhid ja farmerid on üldse väga toredad olnud. Mõnega olen rohkem sõbraks ka saanud. Täna üks farmer Mark tõi mulle näiteks šokolaadi, ütles, et see on selle eest, et ma nii head tööd teen! Vot see on alles üllatus. Üks mees andis mulle karbitäie suitsutatud kala, paki õunapirukamaitselist nätsu, mingeid pulbreid, mida pannakse vee sisse, et vältida vedelikupuudust; kehatalki viljatolmu sügelemise vastu jne. Kõige vanem farmer on muide 75-aastane kolmehambaga tore vanahärra, kes ise ka rekkaga sõidab.
Mürgine ussipoiss, keda Markus eelmine nädal nägi |
No comments:
Post a Comment