Väike vahepala

Adopteeri kass, nüüd saadaval!!!!
See kuulutus oli tänases kohalikus lehes. 

Aprill on juba poole peal. See nädal on alanud väga vaikselt. Esmaspäeval oli meil 8 tunni peale kokku kuus rekkat ja tööl oli 12 inimest! Teisipäeval samuti kuus rekkat päeva peale ja kolmapäeval 11 rekkat! Paar meest on toonud meile oma riisi, et seda testiksime ja tuleb välja, et riis on piisavalt kuiv, aga nüüd on maapind nii pehme, et ei saa peale minna. Eile oli üks farmer proovinud viljalõikusmasinaga põllule minna, aga rääkis, et see olukord oli lihtsalt jube. Masin jäi kinni ja sonkisid osa põllust ära. Üks farm, kes on hetkel meie põhikunde, ka neil on raskusi kinnijäämisega või liigse niiskusega. Siis nad vahetavad põldu, kolivad masinatega teisele põllule ja proovivad, kas seal saab lõigata. Paar meest arvasid, et nädala pärast peaks ok olema :D Milline lohutus, me oleme neli nädalat juba vegeteerinud, aga on, mis on, me saame vähemalt tunde ja raha. Paljudes töökohtades oleks meid ammu koju saadetud.

Farmeritel on praegu paras peavalu. Nimelt riis on kõige parem, kui ta lõigatakse 20-22%-lise niiskuse juures. Esiteks, tema kvaliteet on siis kõige parem ning talunike plussiks on see, et siis riis on raskem, vähem on tolmu ja sodi. Kui "sodi" on üle 1,5%, siis nad saavad vähem raha. Kui riisi niiskus läheb 14% lähedale, siis kaotavad nad rohkem raha, sest see on palju kergem. Meie võtame vastu iga niiskusega riisi, aga kui see on üle 22%, siis läheb farmerile iga 0,1% maksma 1 dollar tonni pealt. Seega on siiski nende huvides tuua alla 22%-lise niiskusega vilja. Võrreldes nisu jt viljadega, mida testinud olen, on riis kahtlemata kõige keerulisem, täitsa omamoodi vili. Kui saan targemaks, siis räägin teile ka :)

 

Markusel oli tööl täna nii igav, nagu meil kõigil tegelt, aga tema otsustas endale fritüürikorvikese teha. See võrk, millega me puure paikasime kuu aega tagasi, sellest ja traadist tegi Markus korvikese, kus ta saab friikaid teha. Fritüüri osta pole mõtet, sest me kasutaks seda väga harva ja nüüd pole üldse ostuks vajadustki :) Praegu kirjutan ja söön friikaid :)

Veel söögist rääkides, siis smoko ja lõuna ajal sööme me röstitud musta leiba juustuga. Vot nii hästi elame siin Austraalias! Markuse vanemad saatsid suure paki, kus on kõik hea ja parem koos. Meil on mitu pakki piraadikrõpse, Kalevi šokolaade ja komme, sinepit, kartulimaitseainet, küüslauguleibu, normaalset puljongit ning lisaks mustale leivale on ka muhu leib. Pakk tuli kahe nädalaga ära ja leib pole üldse kõvagi.

Reedel algavad siin munadepühad ja tegu on riigi ühe tähtsama pühaga, seega on  reede kõigil vaba päev! Pikal nädalavahetusel toimub enamikes linnades midagi. Deniliquinis on suur muusikafestival Blues and Roots Pileti hind on päris krõbe, kaks päeva 249 dollarit. Tocumwalis on reede suur jalkavõistlus, laupäeval suur market. Reedel saab vähemalt midagi teistmoodi teha. Kuna meie leping kehtib nädala lõpuni, siis saame ikkagi riigipühade eest palka - 8 normtundi. Neljapäeval võime isegi kauem lahti olla, et kõik rekkad saaksid oma viimase laadungi ära tuua, sest riis rikneb väga kergelt. Riisil on pidevalt õhutust vaja, aga rekkas 30 tundi seistes seda kindlasti ei saa. Nädalavahetusel oleme tööl, juhul kui ilmataat lubab, st ei saja. 

Suurfestivali line-up

Täna peale tööd käisime töökaaslase kodus kutsikaid vaatamas. Nimelt nende koer poegis 8 kutsikat nende pehmele sohvale, mis nüüd on muidugi rikutud. Ta naine pidi paar kutsut tööjuurde tooma korraks, aga emakoer oli kisama pistnud, kui naine nendega kodust väljuda tahtis. Niisiis läksime neile külla. Kutsud oli nii väiksed ja hädised, silmad vaevalt lahti, värisesid ja magasid kõik läbisegi. Hästi armsad olid. Niipea kahjuks endale koera võtta ei saa...