Sydney

Sydney

26 August 2014

Puhkuseplaanid ehk saaks juba minema

Siin me töötame

Meil sai eelmine nädal töö otsa, aga pühapäeva õhtul võtsid asjad üsna huvitava pöörde. Nimelt kella kaheksa paiku õhtul kuulsime, kuidas köögiuks käis pidevalt kinni-lahti. Siin elab üks mees veel, aga ta käib köögis harva, sest tal on oma karavan. Mõtlesime, et see kõlab natuke kahtlaselt. Tegime siis ukse lahti ja vastu vaatas kaks aasia päritolu noormeest. Nemad tulid siia tööle. Nad olid palgatud tööle läbi agentuuri Goondiwindisse, mis on siit vähemalt 8 tunni sõidu kaugusel. Seal ei pidavat tööd olema ja siis nad saadeti siia. Üks neist veel ütles, et hiljem saabub veel kolmas neist ka eraldi autoga. Markus veel uuris, kas neil on eelnevat kogemust ka. Üks vastas, et natuke on ja teine, et ta pole enne sellist tööd teinudki. Inglise keeles on neil väga tugev aktsent ka.

Selle peale ütleks vaid: t-ü-ü-p-i-l-i-n-e GrainCorp. Meile ei ole tööd, me oleme siin olnud pikalt, meil on kogemus juba peaaegu kõiges ja siis tulevad mingid tüübid, kes ei tea asjadest mitte midagi. Kuna nad on läbi agentuuri, siis me eeldasime, et nad peavad neile mingid kindlad tunnid nädalas garanteerima, seega nad saavadki siin töötada, kuigi enam eriti midagi teha ei ole. Esmaspäeva hommikul oli meil kaheksa inimest tööl ja harvesti ajal oli meid kuskil 11-12. 

Esmaspäeva hommikul läksime kontorisse suure ülemusega rääkima. Ütlesime, et me läheme kaheks nädalaks puhkusele, aga et kui me tagasi tuleme, kas siis meil tööd on. Ta ütles, et helistaksime talle 5. nda septembri paiku, siis ta oskab ehk täpsemalt öelda. Lisaks küsisin, et kas ma pean sample standi koolitusele ka minema sel kolmapäeval, sest ma olen tavaliselt seal koguaeg töötanud ja eeldan, et ka nisu hooajal olen seal. Siis ta vastas, et läheksin kolmapäeval koolitusele :D

Mina olen ca 1.70 pikk

Nüüd me olemegi kaks päeva Capellas oma armsas 3x3.5 m toas istunud ja vaatanud, kuidas teised mõnusalt tööd siin teevad :) Või siis imestanud, kui palju kola on kolmel väiksel asiaadil. Terve köök on nende toidutavaari täis. Tundub, et väga korra-armastajad nad ka pole. Pidevalt on uksed pärani lahti, nülitud kanakoib laual vedelemas, must pliit, pruunid üllatused vetsupotis jne. Sellised toredad igapäevanähtused, mille peale me tavaliselt üksteisele ütleme: "Tahaks juba Eestisse."

Veel üks põhjus, miks meile siin ei meeldi, on see, et paljude jaoks enda järelt koristamine ei ole elementaarne nähtus. Mullaste tööjalanõudega tullakse kööki, oma pesemata nõud jäetakse vedelema, prügikasti pannakse ikka veel prügi, kuigi see on ääreni täis jne. Meie oleme siin puhtusearmastajad, sest me ise elame siin ja kokkame ning pahatihti lõpuks koristame ikka teiste järgi, sest kuidas ma saan endale süüa teha räpases köögis? Oleme ka enne teiste tulekut koristanud, et teistel oleks hea ja kerge asju lahti pakkida jne. Ja tänu on siis selline...Kõige hullem on see ka, et jutt ei aita. Mõni vabandab korra, teine koristab oma laga ära ja vaatab vihase näoga otsa, et sina julged teda kamandada ning päev hiljem on kõik täpselt seal samas, kus enne. Enne oli vähemalt naiste WC korras, sest seda kasutasid ainult naised, aga nüüd on sinna ka üks asiaat tunginud. Tule taevas appi!

Homme lähen koolitusele, mis kestab orienteeruvalt 9st 4ni ja see on Emeraldis. Iga aasta enne nisu hooaega tehakse uued koolitused, muidu ma ametlikult enam vilja testida ei tohi. Eelmine aasta oli see kaks päeva, see aasta olen juba kogenud, seega saab ühe päevaga hakkama.

Natuke saime ka puhkuseplaane teha. Me isegi uurisime soodsaid variante Aasiasse, täpsemalt Balile puhkama minna. Kahjuks me peaksime Emeraldist veel lennukiga Brisbane´i minema ja soodsaim ühe otsa lend oli 115 daala, seega kahe peale oleks meil 460 daala ainult selle siselennu peale läinud. Lisaks ka veel see, et kuigi otsisime viimase hetke pakkumisi ja hetkel on madalhooaeg, siis ikkagi oleks ainuüksi lennud ja majutus meile läinud maksma üle 1000 dollari näkku. Kohapeal oleks ilmselgelt veel väljas söömas käinud ja ekskursioone võtnud, nii et oleks liiga kulukaks läinud.

Esialgne plaan. Algus ja lõpp Capellas
Selle asemel plaanime minna Austraalia rannikule, kus me peaaegu kahe aasta jooksul üldse pole olnud. Mõned üksikud päevad. Ookeanis oleme ujunud ka vast 4-5 korda. Plaanime startida neljapäeva hommikul ja kokku peaks meie tripp olema kuskil kaks nädalat. Enamuse ajast proovime ööbida rahvusparkide telkimisplatsidel, kus näkku hind on ca 5-6 dollari kanti öö. Karavanparkides telkimise hind on umbes 30 dollari kandis kahele, mis pole ka paha diil. Alustame Cape Hillsborough rahvuspargist, käime läbi Mackay´st, Gladstone´ist, teele jäävatest randadest ning esialgne lõpp-punkt on Agnes Water ja Town of 1770.

Vähemalt peaks järgnevates postitustes vähe ilusamaid pilte tulema :)


Õhtusel jalutuskäigul leidsime endale sõbrad

24 August 2014

Multikultuuri festival ning töö sai otsa!

Multikultuuri Festival, mida iga aasta külastab umbes 5000 inimest.


Eelmine nädal algas päris toredalt. Pidime silodest vilja punkrile saatma ja seda tehti siis nii, et kahest silost korraga toimus väljavedu. Mina olin ühe silo juures rekkat laadimas ning teine inimene teise silo juures. Kuulsime, et päris palju vilja pidi veel sees olema ja mõtlesime kohe, et nüüd on töö selleks nädalaks garanteeritud. SIIS aga juhtus selline lugu, et minu silost enam vilja välja ei tulnud. St me jõudsime põhjani, kus veel küll on vilja, aga seda saab kätte ainult Agro-Vac´iga ehk imesuure tolmuimeja abiga ning selle töö jaoks on vaja Confined Space´i treeningut, mis tähendab põhimõtteliselt töötamist ohtlikes, pimedates ja kinnistes silodes või taolistes kohtades. Seega meie seda tööd teha ei saa.

Kui minu silos vili otsa sai, tulid paberitega mehed ja hakkasid tolmuimeja abil vilja rekkasse laadima. Mina läksin siis teise silo peale ja jätkasin oma tavaliselt laadimist. Jõudsin ühe rekkatäie ära laadida ja siis sai sealt ka vili otsa. Noniii. Siis tehti kiire otsus, et mina ja Markus võime lõpetada ning öeldi, et meil reedel ka tööd ei ole. Uurisin, et aga mis siis järgmine nädal saab. Siis vastati, et see sõltub nüüd suurest ülemusest (meie endine juht lahkus siit umbes kuu aega tagasi ja uue manageri valimised alles käivad) ja et peame tema käest ise uurima. Oeh. Jälle sai siis töö otsa. Siia ju saadeti teisest osariigist mehi juurde ja nüüd antakse neile esmajärjekorras töid, aga nad on täiskohaga ka. 

Homme tuleb suur boss siia, siis uurime, mis plaanid tal meiega on. Nisu on üsna kollakas nüüd, aga sellega läheb veel mitu nädalat aega. Prognoos on septembri lõpp. Leidsin muidu töökuulutustest, et farmerid otsivad rekkamehi juba septembri keskpaigaks, nii et ehk hakkab natuke varem...


Ühest küljest ei saa me väga nuriseda, et töö otsa sai, sest meid on siin niigi kauem hoitud kui tavaliselt ja oleme päris palju üsna mõttetuid töid teinud. Teisest küljest häirib pidevalt see teadmatus, mis siis edasi saab. Nagu mainisin, siis väike puhkus ei teeks paha, aga me ei tea, millal meid siia tagasi oodatakse. Loodan, et homme selgub kõik.

Proovisime õnne austraalia lotos. Ostsime 24 mänguväljaga pileti Superbowl loto 70 miljoni dollari suuruse võidu jaoks. Jackpoti kahjuks ei saanud, küll aga võitsime kahe mänguväljaga kokku 38 dollarit, mille eest ilmselt ühe uue pileti ostame.

Nädalavahetus möödub jälle rahulikult. Eile tegime natuke aiatöid. Mina niitsin maja ümbert muru ära, käsitsi trimmerdasin põõsaste ümbert pikka rohtu ära, pesin väljas olevad toolid ja laua ära, kastsin muru, koristasin naiste ja meeste WC-d ära ning Markus koristas ja pesi auto ära, tegi õlivahetuse jms. Päeval läksime Emeraldi kinno "Guardians of the Galaxy" filmi vaatama, pärast seda läksime Multikultuuri Festivalile, mille sissepääs oli tasuta. 

Festivalil olid mitme maa toiduletid esindatud (nt Tai, Korea, Itaalia, Saksamaa jne). Eraldi oli veel veini ja õlle aed. Kõik toidud olid üsna sümboolse summaga, ca 5-10 dollarit. Lisaks oli üks suur lava, kus parasjagu esinesid maoorid (Uus-Meremaa põlisrahvas) oma tantsudega. Nägime ka tuleshowd, aga ütleks, et Cairns´is tänaval oli see palju etem. Õhtul hiljem oli veel muusikaartiste üles astumas, keda oleks tahtnud näha, aga meil oli veel vaja süüa osta ja Capellasse tagasi sõita, nii et läksime varem ära. 




19 August 2014

9 nädalat veel, lennupiletid käes!

5 magamistuba ja köök

Vihmane nädalavahetus on selja taga. Laupäeval sadas terve päev ja kokku tuli suisa 46 mm vihma kahe päeva peale kokku. Maa oli ikka täitsa pehme ja väljas oli nii mõnus värske õhk! Reedel ajasime Markuse maksude ja passiasjad korda. Kuna ta tegi uue passi Austraalias, tuleb neile saata mingi avaldus uute andmetega ja jällegi oli vaja sertifitseeritud koopiat passist. Loodame, et kõik paberimajandus siia kiiremas korras kohale ka jõuab. Meil on ju 9 nädalat viisa lõpuni jäänud!

Hakkasin nädalavahetusel uurima natuke ka riigist lahkumise kohta, täpsemini siis lõplikest maksude tagastuseks (jah, korra saab veel makse tagasi :) ) ning pensionitagastusest. Taaskord paberimajandust ja "seritifitseeritud koopiad". Oh, kui tüütu. Eks varsti postitan siia ka üht-teist selle kohta, tuleb veel uurida.

Nädalavahetusel jõudiski kohale, et meie äraminek siit ei ole enam kaugel. Võtsin juba riidekapi ja dokumentide kausta kätte ning hakkasin ebavajalikku jama ära viskama. Meie CV-d mis me Eestis välja printisime ja kaasa võtsime, sest keegi kusagil mainis, et Austraalias on printimine väga kallis (ma tegin veel 50 tükki kaasa ja teatavasti paber kaalub päris palju. Ning mitte kusagil vaja ei läinud!!!), viskasime ära, eelmise aasta lennupiletid, mingid töökoha kandideerimised, väljaveninud odavad töösokid, Markuse lemmik sinine dressipluus, millel oli kergelt üle 20-ne augu jne. Uskumatu, kui palju mõttetut träna ikka koguneb! Kolm kilekotitäit asju sai prügikastile annetatud. Ja kui me ära läheme, siis jäävad meist maha veel ainuüksi 4 kilekotitäit tööriideid, sööginõud, telk, tekid-padjad, madratsid, matkatoolid. Kaasa tulevad vaid riided, mõned jalanõud, läpakad, fotokad ja palju mälestusi :)

Sissepääs kööki ja teleka/söögituppa

Riided ja tehnika on siin odavam kui Eestis. Seepärast olemegi siit ostnud omale uued läpakad ja fotokaamera. Riietega on nii, et hinnaklass on ka sama mis Eestis, on nii odavaid kui kallimaid ja väga kalleid asju. Kuid kvaliteet odavate asjade puhul on tunduvalt parem kui Eestis, ka jalanõude puhul. Eestis odav T-särk on tavaliselt peale paari pesu juba välja veninud, värv tuhmunud jne. Siin saad sellega väga kaua käia. Enne minekut vaatame ka, kas leiab veel midagi head.

Tööga on nii, et see nädal tuli meile juurde kolm uut inimest. Nemad tegelevaid saidil koristustöödega ehk neil on omaette töö ja meie tööd nad ei sega, st ei võta ära. Väidetavalt. Eile tegime lihtsalt koristustöid saidil ja täna toimus vilja laadimine silodest punkrisse. Mina sain silo juures rekka täis laadida ja Markus pidi punkril neid maha laadima, täpselt nagu vilja hooajalgi. Praegu meie siin väga palju töid enam ei näegi, et oleks vaja teha, seega iga päev tööl olla on võit pangakontole!

Peamaja tagahoov, kuhu vahest karavanid pargivad ja paremal paistab meie kahest toast koosnev elumaja.
Meie elame vasakpoolses ruumis. Umbes 3x4m.

Kuulsin rekkamehelt, et Emeraldis (siit 50 km lõunas) oli täna juba esimene nisuproov ja see oli täitsa valmis. Eelmine aasta algas nende hooaeg ka kaks nädalat varem kui meil, aga siin on nisu veel väga roheline. Eelmine nädal mõned põllud hakkasid kergelt kollakaks minema.

Rohkem uudiseid hetkel polegi. /läksime õhtusöögile/

Tegelikult on. Uskumatu, kui palju võib peale õhtusööki muutuda :) Nimelt sain reisibüroo käest arve lennupiletite tasumiseks. Nüüd saab ametliku kuupäeva välja paisata:

23. oktoober kell 8 HOMMIKUL oleme tagasi EESTIS!!!

Kiidan natuke reisibürood AeroTravel. Tegemist on enamjaolt eesti keelt kõnelevate teenindajatega ja iga kord oleme saanud neilt kõige parem pakkumise, teenindus on väga sümpaatne ja kiire. Vastavad sulle kasvõi hilisõhtul. Soovitan julgelt! :)

Meie toa uks lahti

Vasakul meeste WC, keskel naiste oma ja paremal pesuruum ühe pesumasinaga.

Minu hoolealune! Sidrunipuu oksi sai lõigatud 5 nädalat tagasi, vett oleme andnud
talle juba 2 kuud. Oli puhta kuival teine.

15 August 2014

Meil sajab vihma!

Nii suur vihmapilv!


Teisipäeval saime endale vaba päeva. Mõtlesime, et kasutame seda asjalikult ära, sest terve nädalavahetuse olime ju kodus. Käisime Emeraldis pangas, et suurem osa kogutud rahast eesti arvele saata, juhuks kui kurss paremaks läheb, siis saab vaid ühe klikiga Eesti kontol raha eurodeks vahetada.

Pangas meid juhatati kolme kohta, aga ütlesime, et tahame rahvusvahelist ülekannet teha, seega lõpuks jõudsime kellegi kontorisse, et asja rahulikult ja mugavalt saaks teha. Enne olime kõik andmed ilusasti paberile kirja pannud, mida vaja läheb (Panga nimi, panga aadress, meie rahvusvaheline konto number, panga kood jne). Tädi arvuti ekraan oli meie poole, seega nägime, mis ühe ülekande tegemiseks oli vaja teha. Pidevalt tekkis ekraanile mitmeid küsimusi, nt "Kas olete ikka kindel, et soovite saata Austraalia dollareid Eestisse?". Siis oli veel vaja kahel korral juhatajat, et tema tuleks ja oma kaardi arvutist läbi lööks, mida on vaja suuremate summade puhul. Kokku võttis üle poole tunni kahe peale ära. Õhtul oli minul juba raha arvel, Markusel oli järgmise päeva lõunaks raha arvel. (minul Swedbank, Markusel SEB). Teenustasuks küsis Commonwealth 30 dollarit ja Markusel oli veel lisaks natuke üle 10 Euri SEB poolt ära võetud. Aga see pidigi pangast olenema. 

Peale seda käisime Emeraldi turismi infopunktis, kus me aasta tagasi käisime. Eelmine aasta viskasin kõik oma brošüürid ära, sest ei uskunud, et me kunagi siia tagasi tahaks tulla :D. Meil on plaanis varsti kaks nädalat puhata ja selleks tahtsin natuke lisainfot saada. Nüüd jälle kuue ajakirja võrra rikkam ja väike reisiplaan on juba koos :)

Kookaburra

Edasi tegime peatuse Emeraldi botaanikaaias, kuhu me ka ainult ühe korra oleme sattunud. Tegime lõunapausi looduse keskel ja kohe tuli meie lemmik lind kookaburra (hääldatakse kukkaparra) oksale uudistama. Siit lingilt leiate ühe minutilise video kookaburra "häälitsusest". Päris äge, eksju? Pärast tegime lühikese jalutuskäigu ka, aga praegu on kõik nii kuiv, ei olnud niii ilus.

Kolmapäev, neljapäev ja reede olime taas tööl. Reedel ainult 5 tundi, sest vihma hakkas juba hommikul sadama. Tavaliselt töötame kella üheni reedeti, aga 12-ks sai meil koristustöö kuuris valmis ja ülejäänud asjad olid kinni kaetud või juba märjad, nii et ei saanudki muud teha.

Eile tuli üks eesti poiss meile külla, kes siin lähedal töötab. Harvesti ajal oli mõlemil koguaeg kiire, aga täna ta läks ära, nii et pidime ikka kokku saama. Oli tore vahelduseks eesti keelt rääkida mõne kolmanda inimesega :D Eelmine aasta oli siin koguni 7 eestlast ühel ajal!

Capellas sadas viimati juuni alguses ja kõik on tõesti väga kuiv siin. Eile lubas juba vihma ja me Markusega olime nii õhinas. Täna siis lõpuks hakkas kallama ja nüüd on mitu tundi juba sadanud. Praegu on 13.6 mm alla tulnud ja lubab 20-40 mm täna. Vähemalt muru enam kastma ei pea natuke aega :) Meil oli muidu plaan see nädalavahetus telkima minna, aga kallab igal pool ja vihmaga ongi mõnus kodus teki all olla :)




Hea uudis veel see, et üks farmer tõi meile tänutäheks hea töö eest kaks kasti õlut ja mulle kaks veini. Üks on mu lemmik piirkonnast ka - Marlborough Uus-Meremaa. Need on kergelt sõstramaitselised veinid, väga head. Veel lahti pole teinud, aga meeldiv üllatus siiski :)

Töö kohta ka midagi rohkem räägitud ei ole. Seega lähme uuel nädalal ikka tööle ja vaatame, mis saab. Tuleb vist paar väljalaadimist, mis on hea, sest tundub, et tööd hakkavad kohati otsa saama siin.






Kodu ja tööõu. Ja see pildil on veel kastetud muru!



11 August 2014

Uus mänguasi


Nädalavahetus on möödas. See oli meie esimene nädalavahetus Capellas, kus me ei olnud tööl ja kus me ei teinud mitte midagi asjalikku, lihtsalt puhkasime. Eelmine aasta tegime selliseid lebopäevi peaaegu iga nädalavahetus, sest olime koguaeg nii väsinud. See laupäev umbes 10 paiku pärast pannkookide söömist oli väga imelik olla, sest me ei osanud midagi teha. Või pigem me ei osanud niisama olla :D Polnud enam harjunud. Aga lõpuks läks see asjaliku olemise tuhin üle ja olimegi päevotsa lebos. Vaatasin paar filmi ära (Gran Torino ja Roheline Miil). 

Täna olime kaheksa tundi tööl ja homme on meil rong. Kahjuks meie Markusega homme tööl ei ole, sest nüüd on enamasti alles jäänud vaid sellised tööd, mille jaoks on mitut inimest vaja. Näiteks presentide voltimine. Teiseks veel see, et Markus ei tohi enam laaduriga sõita, sest Graincorp muutis jälle oma reegleid. Nüüd peab ikkagi luba olema, muidu ei saa. Enne sobis sellest, kui keegi sind välja õpetas ja jälgis, siis said ülemuse käest kirjaliku kinnituse, et võid sõita laaduriga. Ilmselt see hakkab siis taas kehtima, kui on väga kiire ja ei ole piisavalt inimesi, kellel lube on. Nagu alati. 

Alguses olime üsna norgus, et ei saa homme töötada. Töönädal ka alles ju hakkas. Teisest küljest on see meie esimene lisa vaba päev selle hooaja jooksul, nii et me ei tohiks üldse nuriseda. Siin teisi inimesi saadeti juba 4 nädalat tagasi poole päeva pealt iga päev koju. 


Me otsustasime end natuke premeerida. Nimelt ostsime endale uue fotokaamera Nikon D3300 kahe objektiiviga. Minu vana kaamera on juba seitse aastat vana ja pildikvaliteet on langemas. Kuna meil on juba ammu olnud mõttes uue kaamera soetamine, siis tegime selle lõpuks ära, sest plaanime edaspidigi reisida või kodumaal ilusaid pilte teha. Kunagi tahaks ka GoPro-d osta, aga selle fotokaga saab videot ka teha, nii et pole hullu. Markus on youtube´s õppevideosid vaatanud, nii et loodetavasti oskame sellega paremaid pilte teha :D Aga see on palju kergem küll kui minu vana kaamera. Hetkel väga klõpsinud ei ole, sest aku laeb.

Kolmapäeval läheme tagasi tööle, eks siis näeb, kauaks meile tööd jagub. Neljapäeval lähevad osad Emeraldi rongi tegema, seega võib juhtuda, et saame ka neljapäeva vabaks. Aga nagu me kõik oleme juba aru saanud, siis miski pole kindel!

Uus masin

Vana kaamera



08 August 2014

Austraalia maksutagastus

Kahe ja poole kuu pärast saab uuesti makse tagasi taotlema hakata,
kui lõplikult riigist lahkume.

Eelmine aasta ma polegi kirjutanud sellest, kuidas makse tagasi taodelda. Austraalia maksuaasta algab 1. juulist ning kestab 30. juunini. Selleks, et makse tagasi hakata taotlema, on vaja igast töökohast, kus sa (ametlikult) oled töötanud selline dokument nagu "Payment Summary", kus on kirjas, kui palju sa selle tööandja juures oled raha teeninud ja palju on sealt maksudeks läinud. Enamasti on see lihtsalt ühel A4-l ja saadetakse meilile. Olen kuulnud, et osadele on ka postiaadressile saadetud ning pärast on olnud hull jagelemine, et neid kätte saada.

Kui kõik Payment Summary´d on koos, saab hakata makse tagasi taotlema. Meil oli õnneks vaid kaks tükki vaja, aga kui töötad iga kuu uues kohas võib endalegi keeruliseks minna, kust veel saamata on. 

Makse saab tagasi taodelda ise või kasutada agendi teenust. Esimene aasta taotlesime ise ja see oli üks suur-suur peavalu ning paljude lausete juures sain mina asjast ühtemoodi aru ja Markus teistmoodi. Esimene aasta sain makse tagasi 4200 dollarit, mis on haha umbes mu Eesti aasta palk!!! Markus sai tsipa vähem, sest tal oli natuke vähem tunde, kui minul. Kui teenid alla 18 000 dollari aastas, siis saab üldse kõik maksud tagasi :) Meiesuguste töönarkomaanide kohta see ilmselgelt kuidagi ei toimiks :D

Kui soovite makse ise tagasi taodelda, siis saab selle kohta natuke rohkem infot siit 

Meie kasutame see aasta agendi teenust, sest oleme kuulnud, et nemad suudavad sulle rohkem raha tagasi saada...Agendi saime Facebooki kommuuni "Eestlased Austraalias", kus keegi teda soovitas. Agent küsib lihtamate maksutagastuste eest 95 dollarit ja rohkem infot saab tema kodulehelt  

Ma siis saatsin talle kirja enda andmetega (nimi, sünniaeg, aadress, Tax file number, panga andmed, millal Austraaliasse tulin ja kas mul on veel sissetulekuid peale palga). Tema siis pani mulle andmed kokku ja saatis üle vaatamiseks. Nüüd aga on üks asi nimega "Medicare Levy Exemption" ehk nagu ma aru saan on see nagu Haigekassa taoline asi, aga kuna ma ei ole Austraalia kodanik, ei pea ma seda maksma. Aga mul tuleb taodelda tõend selle vabastuseks, sest nagu ma aru saan, olen ma neile juba palgast midagi maksnud. Natuke tüütu paberimajandus, aga saan 865 dollarit tänu sellele rohkem tagasi, nii et asi on seda väärt.

Paljud bäkkerid kasutavad tulumaksu raha uue reisi rahastamiseks.
Sydney Veebruar 2013

Medicare Levy Exemptioni jaoks on vaja:
1) täita avaldus, mille saab siit 
2) tuleb enda passi igast kasutatud lehest (seal kus on templid) ja pildiga lehest teha koopia.
Räägiti, et originaalis võiks koopia olla kas suurem või väiksem passi lehe oma mõõtmetest. Meil jäid sama suured.
3) Passi koopia lehtedega tuleb minna inimese juurde, kellel oli volitus tõendada, et need koopiad on tõesti sinu passist tulnud ja neid esitab see sama isik. Selleks peab oma pass kaasas olema. 
Autoriseeritud isikute nimekirja leiab ka valitsuse kodulehelt, aga need on võimu esindajad nagu politseinik, kohtunik, aga võib olla ka täitsa suvaline inimene, kellel on see paber olemas. Meie saime näiteks bensiinitanka töötaja, kellel oli volitus olemas. Tema pani igale lehele templi, lisas kuupäeva, oma nime ja allkirja. Ja ei maksnud selle eest mitte sentigi.
4) Paberid ümbrikusse ja postkasti teele:

Medicare exemption Certification Unit
Medicare Australia
GPO Box 9822
Hobart
TAS 7001

5) Tuleb oodata kuni sealt saadetakse vastus ja alles siis saab agent minu maksutagastust taotlema hakata. 

Saab teha ka nii, et esialgu taotled oma maksud tagasi ja siis hiljem teed uuesti lisa tagastuse selle Medicare asja jaoks, aga nii nõuaks agent veel raha juurde. Üldiselt pidi selle Medicare paberiga mitu nädalat aega minema, aga vaatame, mis saab. See aasta lubatakse poole vähem makse tagasi, sest eelmine maksuaasta olime väga palju tööl, aga siiski hea boonus :)

Selleks, et aga nad mulle saavad paberi saata, pidin tegema endale PO Boxi ehk see on postkontori juures pisike postkast, millele sul on võtmega ligipääs. Meil siin saidil kahjuks postkasti ega isegi aadressi ei ole. See lõbu läks maksma 35 dollarit ja tagab ligipääsu terveks aastaks. Mitte et sellest väga kasu oleks, kui 23. okt siit läinud peame olema. Üritasin natuke tädit moosida ka, et ehk on mingi muu (tasuta) lahendus ühe paberilehe jaoks, aga liiga palju inimesi käis läbi...

Üllatav oli see, et kuigi arvasin, et see on jube paberimajandus, siis sellises väikses kohas nagu Capella sain asjad kiirelt korda, umbes tunni ajaga. Postkontoris tegin PO Boxi ära, tema juba rääkis, kes saab mu passi koopiat tõendada, kioskis sain passikoopia ära teha ja juhuslikult oli bensiinijaamas täna sama naine ka tööl, kes oma templeid lehtedele pani. Siis tulin koju, täitsin oma avalduse ära, panin asjad ümbrikusse, läksin tagasi postkontorisse, maksin margi eest ja lunisin tädilt (tasuta) liimi, et mitte ümbrikut osta ja oligi asi jonksus :)

Kokku tasusin: 
Po Box - 35 dollarit
Passi koopia kolmest lehest - 75 senti
Mark - 1.40 dollarit

07 August 2014

Tuulekeeris, kiirabi ja töö ei lõppegi veel



See nädal läheb blogimisega eriti libedalt :) Uudiseid ka pisut. Nimelt eile oli Emeraldis farmerite koosolek, kus siis räägiti nisust ja kikerhernest. Talunikud andsid teada, et see ei ole väga heas seisus ja väga palju sealt ei tule ka. See oli juba vana uudis meile. Siin on nii palju öökülma olnud ning vihma pole viimased 3 kuud üldse sadanud. Paar korda tuli väike sabin, aga seda pole piisavalt. Põllud näevad üsna hõredad välja. Uurisime, et millal siis hooaeg peaks pihta hakkama. Farmerid olid vastanud, et näeme septembri lõpus. See nüüd väga hea uudis ei ole. Meil saab ju 23 okt viisa läbi, ilmselt läheb veel paar päeva enne otste kokkutõmbamiseks ja lendamiseks...

Uurisime siis suure ülemuse Johni käest, mis meist saab. Nädala alguses öeldi ju, et see meie viimane nädal. Tema vastas, et nädala jagu tööd on siin veel. Siis uuris veel, et kas me oleksime nõus ka teistel saitidel tööl käima. Vastasime, et jah. Seega ta lubas järgmise nädala lõpuks meile plaani paika panna. Loodan, et ta ikka mäletab, et tahtsime nädala või kaks vabaks ka võtta :D Iga nädal oleme peaaegu oodanud järgmist nädalat - puhkust, aga siis see lükkub aina edasi. Kui meile nüüd tööd sebitakse siin kuni hooaja alguseni, siis on täitsa kena. Muidu mõtlesime juba GrainCorpiga lõpparve teha, mille üle ausalt öeldes oleks mul olnud VÄGA hea meel. Oleks saanud oma viimased Austraalia kuud midagi uut ja teistsugust teha, ehk ka natuke ilusamas keskkonnas. Ja arvatavasti oleks ka närve säästnud. Isegi kui praegu meile midagi kindlat öeldaks, siis pakun, et paari nädala pärast on järgmine kammaijaa, nagu siin koguaeg ongi...Seetõttu ootame natuke rohkem ka kojutulekut, et saaks lihtsalt rahulikult olla ja ei pea koguaeg mõtlema, mis nüüd edasi saab. Ega kodust ikka välja ei visata :) Sauna tahaks ka jubedasti, nahapoorid on iga päeva lõpuks igast jama täis: higi, päikesekreem, tolm.


Teps enne tuulekeerist


Täna tööl olles tuli eikusagilt suur tuulekeeris. Neid siin ikka aeg-ajalt kohtab. See oli nii tugev, et tõmbas mul peast kiivri ära ja lennutas selle 10 meetri kaugusele. Muidugi sellise tuulispasa ajal peab natuke hinge kinni ka hoidma ja näo tuule vastassuunda keerama. Aga huvitav kogemus on :)

Eile juhtus tööl ka väike õnnetus. Nimelt üks rekkamees kukkus kaalusillal selili ja kohale kutsuti kiirabi. Mees on 79-aastane, oma ea kohta väga kobeda tervisega ja üldse paras naljavend. Tal on muide Facebook ka, üks päev nokkis oma telefoni ja siis tegin imestunud nägu, kui ta Facebookis oli. Seepeale ta vastas: "Ei no muidugi. Peab ju end kursis hoidma kõigega." Hästi tore vanamees, vahest on tema jutust raske aru saada, sest tal väga palju hambaid ei ole....Igatahes. Eile kutsuti kiirabi ja mees oli ikka veel pikali ja mainis, et ta ei tunne, et midagi hullu oleks, ta läheks tagasi tööle. Siis ta hakkas aga püsti tõusma ja lõi valu sisse. Viidi haiglasse ja tuli välja, et kaks ribi on katki.

Homme lõpetame kella ühest tööpäeva ja nädalavahetus on vaba. Üks mees, kes samuti saidil elab, läheb ära nii et terve majapidamine on meie päralt. Väga tore. Peame natuke siin paberimajandust ka ajama seoses maksude tagasitaotlemisega, aga sellest kirjutan hiljem natuke pikemalt, kuidas see veel käib.


Vahest ei viitsi kohe mitte midagi teha.

05 August 2014

Ninjad võtavad töö üle

Kuskil oli tulekahju


Eile saime tööl teada, et see nädal jääb hetkeseisuga viimaseks nädalaks meile. Uuesti ootavad nad meid tagasi nisu hooaja alguses, aga keegi ei tea veel, millal see pihta hakkab. Eelmine aasta hakkas septembri teisel nädalal...Tegelikult oleme siin saanud 4 nädalat kauem tööl olla, kui arvasime, aga ikkagi jääb suur auk sisse nisu hooaja alguseni. Kuigi väikesest puhkusest ei ütle kindlasti ära.

Kuigi meil on enamus tööd siin juba tehtud või oli just parasjagu alles, et meile tööd jaguks, siis meie kurvastuseks saadeti naabersaidilt siia eile kolm ja täna neli inimest meile appi. Eile koristasime kikerherne punkri täitsa ära, aga täna pidime meie Markusega endale juba uue töö otsima, sest muidu oleks meid lihtsalt liiga palju olnud. Käisime ühest kohast teise ja riisusime hunnikuid kokku, kus vilja oli maas. Natuke tüütu on nii, sest koguaeg mine ise ja otsi omale tööd. Kui me oleks ülemuse juurde läinud, oleks ta meid koju saatnud, kui oleks öelnud, et meil pole nüüd midagi enam teha. Praegu on meie arvates kõige raskem töö, sest 8 tundi päevas riisud või kühveldad, üsna füüsiline töö pluss otsi ja võitle oma tundide eest :D


Üks, kes naabersaidilt tuli, oli väga naljakas. Ta on kuskilt Aasiast pärit ja tal on kõikvõimalikud kaitsevahendid ees. Kui meie kanname ainult kiivrit, prille ja vahest ka kindaid, siis temal on käiste otsas kumm, et sealt tolm või ma ei tea mis läbi ei tuleks, kaelas on sall, mis lõpeb ta prillide all, nii et tema nägu ei paista üldse väljagi. Salli peal on mäesuusa suured prillid ja kõrvade kaitseks on suured kobakad kõrvaklapid. Siis kiivri küljes on veel päikesevari. Vöö küljes ripub väike tasku, kus on märkmik, et kui midagi juhtub, saab kohe kirja panna ja ülemusele ette kanda (pidi kitupunn olema) ja raadiosaatja ripub ka veel. Ning viimaks küünarnuki ja põlvekaitsmed ka veel :D Me kutsume teda ninjaks.

Me väga ei usu, et meil siin päris reedeni tööd on, aga vaatab, palju saab. Siis edasine plaan on paar päeva siin olla ja lihtsalt puhata ning alles siis tahame kusagile ranniku äärde telkima minna. Kui nisu aga väga kaugel ikka on, siis vaatame, kas leiab mingeid juhutöid vms. Oleks hea vaheldus ka :)



Markus lobsteri peal


Leidsime jänhese



03 August 2014

Õhtusöök Emeraldis


Alles oli juuli lõpp ja nüüd järsku on 3.august käes. Muidugi hea meel, seda lähemal on Eestisse jõudmise aeg :) Praegu näeme Facebookis pidevalt teiste lisatud pilte, kus on ilus loodus, kõik nii roheline. Nii mõnus!

Seekordne töönädal oli natuke asjalikum. Saime 38 tundi täis, mis oli natuke üllatav. Õnneks on siin natuke töid ja tegemisi juurde kogunenud ja kaks lihttöölist läksid üldse Emeraldi ära, seega on hetkeseisuga siin kaks püsitöötajat, mina ja Markus, üks vanem mees ja üks vanem naine. Olen nüüd Markusega koos töötanud platsi peal, saab natuke värskes õhus töötada.

Nädalavahetus oli vaba, lõpetasime reedel juba ühest ära. Annab ikka tunda küll, et korralikku puhkust meil pole ammu olnud. Ei viitsi hommikuti üldse tööle minna ja mõtted käivad koguaeg puhkuse ümber...Plaanime nädalaks või kaheks kuskile ranniku äärde telkima minna, aga vaatab, mis sellest plaanist saab. Nii kaua kui tööd on, tahaks ikka siin olla, sest pole kindel, millal uus hooaeg pihta hakkab. 

Reedel peale tööd käisime Emeraldis šoppamas. Ostsime toidulaadungi ja natuke nipet-näpet. Laupäeval oli meid kutsutud inglaste Iani ja Sandra (50-ndates abielupaar) juurde õhtusöögile Emeraldi. Ian käib siin vahest rekkaga sõitmas ja kutsus meid külla. Valmistas meile hispaania rooga, mille nime ma ei mäleta, aga see oli nagu kala-risotto, kergelt vürtsikas. Väga maitsev oli. On ikka hea uusi asju proovida :) Nad elavad Emeraldi Graincorpi saidil oma karavanis. Viisime neile kolm pudelit veini, mis muidugi õhtu jooksul ära hävines. Saime neile natuke Eestit reklaamida, sest nad ei teadnud meie riigist suurt midagi, kuigi nad on väga palju reisinud. 

Põhiline teema eile õhtul oli siis Austraalia ja reisimine. Nemad on siin vist viis aastat olnud ja tahavad nüüd ära minna. Põhjus siis see, et esiteks neil sai küllalt, teiseks on siin meeletud vahemaad reisimiseks, neil enamus nähtud ka juba. Lisaks ei meeldi neile, et siin puudub kultuur ja arhitektuur. Üle 200 aasta vanu hooneid siin naljalt ei esine. 

Ja siis rääkisime veel Austraalia ja Euroopa erinevustest. Suur vahe on toidukohtadel. Näiteks kui sa Eestis lähed restorani, siis sa pead olema korralikult riides ja seal on korralik teenindus, valged linad laudadel ja üldse fancy kõik. Siin pannakse bensiinitankla kõrvale putka ülesse ja silt ütleb restoran. Austraalias pole väga suurt vahet kohvikul, restoranil ega sööklal. Ilmselt suurlinnades ikka on, aga mitte maapiirkondades. Kõik serveerivad sulle fish & chip´se ehk friikartuleid ja põhimõtteliselt mikrouuni-kala ning plätude ja nokamütsiga saavad igale poole sisse. Valget laualina pole kusagil maapiirkondade söögikohtades näinud. Ian ja Sandra ütlesidki, et nemad ei käigi väljas söömas, sest siin kandis ei saa sa mitte mingisugust toiduelamust. Kui me oleme paar korda käinud, siis põhiroa kõrvale pannakse alati friikartuleid.

Järgmine erinevus on raha. Nimelt siin kohalikud pidevalt räägivad, kui kallis on üks või teine asi, aga nende palkade juures on asjad siiski odavad. Lihttööline saab umbes 20-25 dollarit tunnis ja kahe liitrine piim poes maksab 3-4 dollarit. Kõige odavama saia saab ühe dollari eest. Lisaks ei pea siin NII palju töötama, kui Euroopas. Siin ikka tehakse pikemaid pause, jutustatakse niisama tööl, tehakse nalja, suvaliselt võetakse päevi vabaks jne. Ning paljud noored istuvad tööl lihtsalt telefonides ja neid peab nagu koguaeg pulgaga torkima ja ütlema, mis tegema peab. Eestis oleks sellised ammu lahti lastud. Aga noh, eks see olukordade vahe tulenebki sellest, et meie ühiskond ja kultuur on teistmoodi. Oleks siin sündinud, ei oskaks ilmselt hinnatagi seda, kui lihtne siin elu tegelikult on. Aga kuigi siin rahad on head, siis on inimesi, kes teenivad aastas 80 000 dollarit ja sellest ei suuda mitte midagi kõrvale panna.

Tänase hommikusöögi tegime kohvikus, sai head kohvi ja saia süüa ning siis võtsime suuna järve poole. Peesitasime ja mõnulesime natuke päikse käes, jalutasime järve ääres. Ujuma ikka ei läinud, sest vesi on niii külm. Ehk juba kuu lõpu poole on soojem :)