Gold Coast - kolm ööd kullarannikul

Oleme Gold Coastil kokku kolm ööd, homme hommikul lahkume siit kaunist suurlinnast. Esimene õhtu saabusime siia hilja, ei jõudnud siis midagi teha ja eile oli siin suur äikesetorm, nii et ka väga midagi teha ei saanud. Olime just ühe suure veepargi sissepääsu ees ja uurisime piletihindu, kui just hakkas vihma sadama. Siin on aga avatud veekeskus, seega kobisime tagasi autosse ja mõtlesime, mida edasi teha. Lõpuks ostsime pudeli veini ja ronisime tuppa tagasi.

Õhtut veetsime Jacobs Creek'i nelja erinevat veini maistes (Chardonnay, Merlot, Savignon Blanc ja Shiraz). Samal ajal vaatasime ka Austraalia uudiseid. No mis siin toimub? Praegu on kagu Queenslandis ja ida New South Walesi osariigis tormid. Ühes linnas sadas just rahet. Siis kukkus puu kusagile auto peale. 60-aastane naine sai snorgeldades hailt rünnata Lääne-Austraalias. Vaal jäi haivõrkudesse kinni. Buss sõitis majja sisse. Tasmaania lähistel tegi lennuk ookeanisse hädamaandumise ja kaks meest hulpisid ookeanis tundide kaupa enne abi saabumist. Sydneys toimus tulistamine, kus üks inimene sai surma ja teine tõsiselt vigastada. Ühest kohvikust varastati kits ja siga, aga nad leiti hiljem kusagilt üles. Kuigi mind huvitab rohkem, miks nad seal üldse olid? Vot sellised põnevad uudised. Siis nägime, mida torm oli teinud Inglismaal ja Eestis.

Täna panime paar postkaarti teele, vihje, vihje (vaadake postkaste!), jalutasime meie motelli lähedal rannas nimega Merimaid Beach, käisime šoppamas ühes väga suures kaubanduskeskuses. Pidin peaaegu hulluks minema, nii palju ilusaid ja odavaid ning vähemodavaid asju. Ostsin endale ühe kleidi, lühikesed püksid ja heleda teksatagi. Väga palju ju pole mõtet osta, sest kui koguaeg tööl olla, ei jõuagi midagi muud peale tööriiete väga kanda. Peale šoppamist läksime Gold Coasti kõrgeima ja väidetavalt lõunapoolkera teiselt kõige kõrgema pilvelõhkuja Q1 tippu linna imelist vaadet nautima. Torni kõrguseks on 322,5 meetrit ja ülevalt 77-ndalt korruselt avanes 360 kraadine vaade linnale ja ookeanile. Jõudsime napilt peale päikeseloojangut, ilm oli pisut pilvine, aga linnast sai hea ülevaate. Õhtul tegime mini jalutuskäigu ka rannas, aga me oleme vist Capella "soojade" 38-kraadiste ilmadega puhta ära hellitatud, siin tuule käes hakkas väga kiirelt külm.

Veel üks hea uudis: teisipäeval käisime Markusega kopsuröntgenit tegemas ja sama päeva õhtul kell 7 sain postkasti kirja, et mulle on antud teise aasta viisa! Juhuuu!

Pilte pisut rohkem kui tavaliselt :)

Vaatasime maja lammutamist

Meie tuba peale esimest ööd

Vaade rõdult motelli kompleksi aiale

Merimaid Beachil

Mina Markuse mütsiga, mille üks farmer talle andis

Arhitektuuritund

Vol 2.

Vol 3.

Vol 4

Vol 5. Maja Q1, 322,5 meetrit

Ja nüüd vaade selle maja 77-ndalt korruselt

Vaade teiselt poolt

Rainbow Beach ja Gold Coast!

Täna liikusime edasi Gold Coasti poole. Kuna paljud soovitasid minna Rainbow Beachile, siis mõtlesime, et käime seal ka ära. See kujutas endast pisikest linnakest ookeani ääres, kus on liivakaljud erinevate värvikihtidega. Jalutasime mööda rannaäärt ringi, tegime pilte, katsusime vett, leidsime millimallikaid ja nautisime surfiklubis siidrit. 

Edasi me terve päeva ainult sõitsime Gold Coasti ehk kullaranniku poole. Gold Coast on riigis rahvaarvult kuues linn - 3 miljonit elanikku. Linn asub ookeani kaldal, nimelt 57 kilomeetrit rannajoont ja siin on lõunapoolkera teine kõrgeim pilvelõhkuja nimega Q1 (number üks torn on Eureka Melbournes), mille tipus saab linna vaadet nautida. Selle uurime järgi. Lisaks on siin populaarsem surfarite rannad. Gold Coasti põhiline majandusallikas on turism, aastas külastab seda linna umbes 10 miljonit turisti.

Kuna Austraalias päike loojub vara ehk kusagil 6-7 ajal, siis peale seda eriti midagi vaatama ei saa minna, kõikjal ju pime. Paljudes kohtades olid sildid, et teel võib olla koaalasid, aga kahjuks me ühtegi ei näinud. Jõudsime peale kaheksat Gold Coastile. Saime sõita umbes 100 kilomeetrit suurel maanteel, kus ühes suunas oli 4 ja kohati ka viis rada. Sõitsime kullaranniku kesklinnast läbi ja need majad on siin väga uhked ja huvitava arhitektuuriga, homme lähme uudistama :) Seekord on juttu vähem, aga eks pildid räägivad siis rohkemat :)

Faktikoht: Alates Capellast kuni Gold Coastile oleme sõitnud 1045 kilomeetrit ja umbes 1300 peaks veel sõitma.

Bundaberg ja Hervey Bay

26. oktoober lahkusime Capellast. Õhtul saime enam-vähem kõigiga ka hüvasti jäetud ning hommikul asusime teele. Emeraldist korjasime Triinu peale ja liikusime Rockhamptoni poole. Esimene päev peatusi väga ei teinudki, ainult söögipeatus ja õhtul jõudsimegi Bundabergi, kus saime õnneks suhteliselt kiirelt ka majutuse ja hea hinnaga ühes Matilda nimelises motellis hinnaga 105 dollarit kolmele.

Hommikul läksime Bundabergi rummitehasesse, kus tehakse ekskursioone. Seal näidatakse, kuidas ja millest nad rummi valmistavad, milliseid vaate kasutavad, tutvustati eirinevaid Bundabergi rumme, räägiti pisut ka ajaloost jne. Kahjuks tehasesse ei tohtinud mitte ühtegi patareidega eset võtta, sest väidetavalt on seal suur plahvatusoht nendega. Nii ei saanudki tehases ühtegi pilti teha kahjuks. Peale ekskursiooni liikusime edasi "baari", kus anti proovida omal valikul kahte Bundabergi jooki. Meile meeldis väga Bundabergi Royal Liquer, millel on vanilli, karamelli, šokolaadi, kohvi ja rummi maitse. Seda müüakse muide ainult seal poes, mitte kusagil mujal maailmas. Ostsime endale ka ühe pudeli kaasa. 

Pärast ennelõunasi joogipause võtsime suuna Hervey Bay poole, mis oli meie tänase õhtu sihtpunkt. Bundabergist Hervey Baysse oli umbes tund ja 30 minutit. See on ookeaniäärne kuurortlinnake, mille lähedal asub maailma suurim liivarand Fraser island ning väidetavalt on siin ka Austraalia parim paik humppack vaalade vaatamiseks. Kahjuks ei ole meil aga aega siin nii kaua peatuda, kuna peame teisipäeval kell 12 olema juba Gold Coastil kopsupilti tegemas. Pärast seda on natuke lihtsam juba asju plaanida. Hervey Bays elasid meie endised töökaaslased Gavin, Leann ja nende koer Elvis. Siis nad aga müüsid oma maja maha, ostsid 40 000 dollari eest karvani ja hakkasid mööda Austraaliat reisima ja töötama nagu meiegi. 

Hervey Bays jõudsime täna jalutada mööda mereäärt, või õigemini ookeani äärt. Nii mõnus oli jälle merd näha, kohe teine tunne ikka. Ilmad rannikul on ka muidugi hoopis teised, sooja kusagil 27 kraadi, palju rohkem tuult, ei ole sellist sauna nagu seal sisemaal, palju tumedaid pilvi oli ka. Vot nii. Praegu nagu muud lisada polegi, oleme väsinud, ega see reisimine ju lihtne ka pole ja ehk lõpuks saame puhata ka kusagil enne kui jälle hakkame 12 tunniseid vahetusi tegema nädalate kaupa :)

Asju pakkimas Capellas

Bundabergi rumm - the best!

Rummitehases...

Rummitehases

Rumme proovimas, paremal giid ja vasakul sakslannast rändur

Hervey Bay motelli ees

Mida iganes?! 

Lihtsalt meeldis

Pelikan posti otsas

Ka meeldis

Viimane päev Capellas!

Eile oli meie viimane tööpäev Capellas. Ma olin hommikul sample standis tööl, aga peale lõunat läksin platsile appi, sest meil polnud piisavalt rekkaid, et kahele inimesele piisavalt tööd oleks. Platsi peal olid teised parasjagu ametis punkri sealimisega ehk punkri äärte kinni panemisega. Kui punker saab täis, siis pannakse punkri alumine ja pealmine present punkri ääres oleva betoonseina külge kinni. Tavaliselt kui punker kinni pannakse, siis hakatakse seda fumigeerima ehk lastakse gaasi sisse, et ennetada viljaputukate levikut. Päris karm töö oli igatahes, sest õues oli 37 kraadi sooja, lisaks peegeldab presendilt päikesekiiri ja tuult peaaegu polnudki. Eriti raske võis see olla minule, kes ma olen harjunud enamuse ajast konditsioneeriga kontoris töötama :) Õnneks lõuna pool peaks sooja olema järgnevalt: päeval 24-27 kraadi ja hommikud-ööd peaksid olema üsna jahedad: 5 kraadi ringis. Ehk siis saab ennast enne suve maha jahutada ja taas pikki pükse ja dressipluuse kanda vahelduseks. 

Tänase päeva võtsime vabaks, et saaksime oma asjad ära pakkida, pesu pesta ja õhtul kutsusime oma tuttavad ja töökaaslased siia, teeme grilliõhtu ja lähme pubisse. Eile õhtul tegime jälle eesti kartulisalatit, mis on meie töötajate seas väga menukaks muutumas. Markus praegu kirjutab ühele töökaaslasele retsepti. Lisaks teeme grillil liha, vorstikesi ja kõike muud, mida me veel pole jõudnud ära süüa...Eile saime teada, et kaks vana töökaaslast Andrew ja Cat tulevad ka õhtul siia, nemad töötavad peaaegu 200 km kaugusel. Eks natuke kahju on ikka ära minna, oleme siin ju 3 kuud olnud ja kõik on koduseks saanud, aga kui oleks valida, siis kauemaks ei tahaks jääda ka, eks asjad ammendavad ennast ikka ära ja Austraalia on liiga suur, et ühte kohta kauemaks jääda. Siiski pole välistatud, et järgmine aasta siia tagasi tuleme, sest raha ja tunnid on siin head.

Homme hommikul plaanime 9-10 ajal Emeraldis olla, Triinu peale võtta ning asuda teele ranniku suunas. Panen kaardi ka. Ilma vahelepõigeteta tuleb meie teekonna pikkuseks 2300 kilomeetrit ja see tuleb läbida umbes 9 päevaga. Tahame külastada Bundabergis rummitehast, kus tehakse ekskursioone, näha ilusaid randu, ehk külastada ka mõnda rahvusparki. Enne Sydneyt keerame taas sisemaa poole, aga enne tuleb uurida, kas need teed üldse läbitavad on, sest hetkel on seal suured tulekahjud.

Bribbarees peaks vilja sissevõtt algama 1. novembril, aga meid ootavad nad tööle 4.st novembrist. Hetkel oli seal vihma sadanud natuke, mis on väga hea ja kui piisavalt sajab, siis võib töö kesta veebruarini.

Esialgne sõiduplaan - 2300 km

Bribbaree ja selle ümbrus

Selline pisike koht ongi Bribbaree

Ilm Bribbaree kandis

Aasta aega Aussis

21. oktoober alustasime oma teekonda Austraaliasse ja 23. oktoober 2012 jõudsime esmakordselt Austraalia pinnale. Nüüd omalegi ootamatult kiiresti on aasta siin täis saanud või vähemalt viisast aasta täis, sest selle aja jooksul käisime ka Eestis ja Uus-Meremaal. Võib õelda, et aasta ajaga on suur vahe ikka sees. Kui me alguses siia tulime, polnud ju tööd ja rahavarud olid napid. Poes pidi ikka hinna järgi asju valima, pidev töö otsimine tekitas stressi jne. Kogu Austraalia kultuur on ka väga teistsugune - inimesed olid nii positiivsed ja abivalmid, võhivõõrad uurisid meilt igasugu infot jne. Kuhu me siis nüüd jõudnud oleme? Oleme õnneks saanud ikka hea tööjärje peale, mis on kindlustanud meie varusid, ostnud auto, reisinud, leidnud palju tuttavaid ning aasta jagu saame siin veel olla. Meile Austraalias meeldib, musta leiba ja sauna siin ei ole, kuid elu on kõvasti stressivabam kui kodumaal. Vaatame, mis siis meie järgmine Austraalia aasta toob :)

Siin Capellas on töö otsakorrale jõudmas. Nädalalõpus kahanesid meie vilja sisseveod kuue rekkani päevas, mis tähendab suures plaanis, et harvest - viljahooaeg on läbi saamas. Sellega seoses pole meil enam nii palju inimesi tööle vaja ja selle nädala lõpus lubati viis casuali - ajutist töötajat lahti lasta, me Markusega teeme viimase tööpäeva neljapäeval, reedel pakime asju ja teeme väikse grilliõhtu ning laupäeva hommikul võtame Triinu Emeraldist peale ja hakkame sõitma mööda rannikut Bribbaree poole. Teekonna pikkus on umbes 2300 km. Reisikava veel päris paigas ei ole, aga 29. oktoober peame olema Gold Coastil, sest broneerisime pärastlõunaks Markusega kopsuröntgeni, mida meil on teise aasta viisa saamiseks vaja.

Eelmine nädal, kui olin sample standis tööl, siis weighbridgest (kaalusilla) Ann helistas mulle ja ütles, et tule siia, kui sul aega on. Mul oli sel hetkel 2 rekkat ootel, aga läksin kohe uurima, milles siis asi on. Kui kohale jõudsin, siis ta istus ja vaevles seal. Tal olid rinnus valud, ütles, et tundis, nagu keegi noaga torgiks seest ja ta ei saanud korralikult hingata. Kutsusime talle kiirabi ja kogu töö jäi meil seisma. Aga noh, prioriteedid peab ju paika panema. Kiirabi viis ta Emeraldi, kus tal tehti igasugu teste. Lõpuks midagi hullu õnneks ei olnud, sest ta sai õigel ajal abi, ilmselt lihtsalt stressist ja ületöötamisest oli keha kurnatud. Paar päeva hiljem ta ütles, et kui kiirabi oleks tund aega hiljem tulnud, siis poleks tal nii hästi läinud....Aga eile hommikul, kui meil oli toolbox-talk, siis ta andis mulle ja ühele teisele naisele ühe ise tehtud ise tehtud embleemi, kus oli kirjas "Thank You from the bottom of my heart. You helped save an important life (mine). My family and I thank you very much. Enjoy Your time in Australia". See oli väga armas ja ootamatu üllatus :)

Esmaspäeval ehk eile oli Graincorpil mingi "safety" päev, mis toimus kõikidel saitidel teist aasta järjest. See päev algas meil 6.30, 7.00 paiku tuli Emeraldi suur boss siia koos söögimoonaga, meie ülemus grillis mune, vorste jne. Samal ajal meie vaatasime lühifilmi ühest mehest, kes 3 aastat tagasi kaotas oma elu, kui nad tõmbasid punkrilt presenti maha ja see mees oli punkri otsas, tuul aga oli tugev ning kui present tuule alla sai, siis mees "lendas" maha. Kogu selle "safety" päeva mõte oli kõikidel saitidel töö seisma jätta, korraks maha istuda ja mõelda, kuidas sinu töö võib mõjutada sinu või su lähedaste elu, hoolikamalt läbi hindama töö riske, ohte vältida jne. Sõime peale filmi hommikusööki ja umbes 9 paiku alustasime tööga.

Eelmine nädal sain Markuselt "väikse" üllatuse, nimelt uue nutitelefoni Sony Xperia Go. Imelik on see, et kui Markus selle ära oli tellinud, siis samal ajal mu oma telefon hakkas jupsima, kõlar ei töötanud vahepeal, viskas pidevalt pildi tasku jne. Uus telefon on mul vee- ja tolmukindel, viimane tuleb eriti kasuks siin töötades :)

Natuke pilte ka :)

Katsetan uut telefoni

Rekkad ootamas laadimist

14 päeva tööl ja täna vaba!

Taaskord oleme töötanud kaks nädalat jutti ja täna, esmaspäeva saime endale vabaks. Selle kahe nädala jooksul oleme töötanud enamuse ajast 6.30 hommikul kuni 5.30 õhtul. Nüüd see nädalavahetus olime tööl hommikul 8st õhtul neljani, mis andis päris palju uneaega juurde. Rekkaid on meil juba pisut vähemaks jäämas, vähemalt nädalavahetusel oli juba tunudvalt vaiksem, aga osadel farmeritel olid viljalõikusmasinad katki ja paaril oli ka tulekahju. Siin nimelt päeval väga vilja lõigata ei saagi, sest nii kuum on ja kuiv õhk ka, mistõttu on suur tuleoht. Enamus farmerid lõikavad vilja öösel ja päeval toovad sisse. Laupäeval võtsime sisse umbes 900 tonni vilja ja eile 1300 tonni ehk umbes 20-30 rekkat.

Oleme siin rääkinud paljude rekkameestega ka juttu. Üks neist rääkis, et kui meie terve harvesti ajal plaanime sisse võtta umbes 35 000 tonni vilja, siis lõunapool on olemas sellised farmid, kus ainuüksi ühe farmi aastatoodang on 35 000 tonni. Nähes millised viljahunnikud meil siin valmivad, pluss kuurid ja suured silod ka, siis peavad ikka meeletult suured põllud nendel farmeritel olema. Aga eks me varsti saame kõike seda juba näha ka, sest umbes kahe nädala pärast hakkame liikuma lõunapoole - Bribbaree (hääldatakse Brööbörii) suunas. Meie ülemus juba uuris ka, et äkki me tahaks siia kauemaks jääda, aga kuna siin on nii palju negatiivset viimasel ajal, just tööga seotud, siis ei taha jääda. 

Mis siis on negatiivne? Põhiliselt tuleb kõik meie ülemusest. Nii kui keegi mingi vea teeb, siis ta saab nii vihaseks ja toriseb terve päev kõikide teistega. Siis ta räägib oma töötajatest taga, kes on laisk jne. Lisaks kõik organiseerimata asjad tööl, enne harvestit polnud meil punkrid valmis, silod tühjaks tehtud jne, siis harvesti ajal lastakse kaks püsitöötajat kaheks nädalaks puhkusele!!!, meie Markusega oleme hetkel ainsad, kes kahe nädala jooksul ei saanud ühtegi vaba päeva, samal ajal ülemuse naine ja paar teist inimest on saanud sama aja sees kolm vaba päeva! Vahepeal pole kedagi olnud, kes sulle smokot või lõunapausigi annaks jne. Nagu näha on see tegelikult kõik ülemuse tegemata töö.

Eile hommikul oli muide väga huvitav tööpäeva algus. Toolbox talk'i (hommikune päevatutvustus ja kes mida teeb) ajal öeldi, et Brad pannakse sample standi ja mina lähen eesti tüdrukuga stackeri (see, millega ma sorghumi ajal töötasin) peale tööle. Absoluutselt kõik mõtled, et mis nüüd juhtus? Läksime Bradiga hommikul paariks tunniks koos tööle, sest ta pole seda tööd ammu teinud. Siis ta hakkas rääkima, et mis värk on, et miks selline tööde vahetus tehti. Ta ütles, et ma olen siin ju nädalaid töötanud, tean kõike, tunnen farmereid jne ja siis pannakse tema siia tööle. No mitte keegi ei teadnud head seletust sellele. Ainuke loogiline asi olekski see, et kuna Leann ja Gavin lähevad ülehomme ära ja meie Markusega kahe nädala pärast, siis nad hakkavad vaikselt uusi inimesi otsima, kes kaalusillal ja sample standis töötavad. Bradil ja Guy'l on mõlemal need koolitused tegelikult tehtud.

Niipalju siis tööst. Vabal ajal oleme väga tihti hakanud õues süüa tegema, grillima ja niisama istuma meie töötajate ja mõnikord eksib ka üksik rekkamees ära. Üleeile tegime näiteks eesti kartulisalatit ja pakkusime siis teistele ka, kõikidele väga meeldis see ja Leann küsis retsepti ka. Nemad pakkusid sushit, jäätist jms. Ühesõnaga kõik jagavad siin midagi. Täitsa selline pere tunne on tekkinud ja meil on ju väike koer Elvis ka, kes kaks viimast ööd on üldse meie toas maganud :) Uued töötajad tegid meil palgapäeval lõuna ajal pannkooke, tõid oma suure grilli kodust, juua, moose-mett jne. Leann ja Gavin lahkuvadki kolmapäeva hommikul, mis on väga kurb, sest nad on nii toredad olnud, tööl üliasjalikud. Põhimõtteliselt Gavin on platsil ohjad oma kätte võtnud ja asju organiseerinud ning Leann on siis rohkem kontoritööd teinud ja paberimajandust korda sättinud. Me kardamegi, et nende lahkudes sünnib siin taaskord kaos. Üleile tuli siia kaks uut inimest, kes enne töötasid Dingos Graincorpi saidil. Esialgu pakuti tööd ainult mehele, sest rohkem inimesi ei vajata. 

Tihe liiklus

Leann proove võtmas, silmitseme pisut kahtlast laadungit

Kõigi lemmik Elvis! Üks rekkamees toob talle muide iga kord väikse koerasnäki :)

Kikerherne viljahunnik

Umbes 700 000 dollari väärtuses masinat

Viljaproove võtmas

Meie naudime nüüd oma vaba päeva ja homsest alates on sait avatud 7st kuni 5ni õhtul, mis annab mulle päevas ühe lisa tunni :)

Austraalia teise aasta viisa

Hakkasin uurima, kuidas saada teise aasta viisa (Pool tekstist on kirjutatud kaks kuud tagasi ja suur osa infost valitsuse kodulehelt võetud). Minu esimese aasta viisa saab läbi 23. oktoober 2013, aga tahaksime teise aasta viisa avalduse sisse anda enne septembri algust, sest siis tõusevad viisa hinnad taaskord. Teise aasta viisa saamiseks tuleb töötada kusagil primaarsektoris 88 päeva (3 kuud). Näiteks korjata puuvilju, loomi toita farmis, majade värvimine, keskkonnatöö, tellingute ülesseadmine jne. Kui kusagil töö saada, tuleb ikkagi tööandjalt üle küsida, kas nende käest saab teise aasta viisa päevad! Millised tööd aga ei sobi? Näiteks kaevanduses tubade koristamine, farmis lapsehoidjana töötamine. Farmipäevi ei pea tegema ainult ühe tööandja juures, võib kasutada erinevaid. 

Kuidas käib farmipäevade arvestamine? Igal ettevõttel on oma tööpäeva pikkuse standard ehk tavaline tööpäev kestab näiteks 8 tundi. Seega läheb farmipäevana kirja üks päev, kui oled töötanud vähemalt 8 tundi. Kui töötad päevas näiteks 16 tundi, siis seda ei saa arvestada kahe farmipäevana. Meie ettevõtte standard on 7 tundi päev, seda järeldan sellest, et nad tahavad minimaalselt anda meile 35 tundi nädalas, jagan selle viiega ja saangi seitse. Täiskohaga töötajad saavad aga nii teha, et kuna nad on täisajaga tööl 3 kuud ja töötavad 5 päeva nädalas, saavad nad arvestada ka nädalavahetuse päevad farmipäevadena. Kui sa töötad aga casualina ehk juhutöötaja, ajutine töötaja või oled poole kohaga tööl, siis pead arvestama ainult konkreetseid päevi, mil oled tööl olnud. Mina näiteks olen palgatud juhutöötajana. 

Viisa paberimajandus. Muidugi tuleb ära tõestada, et oled oma 88 farmipäeva ära teinud. Selleks on sul vaja originaale või koopiaid järgenvatest:

• palgatõendeid (payslip)
• group certificates (ei saa aru, mida sellega täpselt tahetakse)
• palga kokkuvõtteid (payment summary, mille tööandja saadab tavaliselt maksuaasta lõpus)
• maksudeklaratsioone (tax return, see saadeti paberkujul mulle Eestisse)
• tööandja viiteid (nimi, telefoni nr jne)
• Avaldus, kus tööandja kinnitab, et oled oma farmipäevad ära teinud (Form 1263)
• pangakonto väljavõte

 Avalduse saab siit: http://www.immi.gov.au/allforms/pdf/1263.pdf

Sinna tuleb lisada oma nimi, passi nr, telefoni number, aadress; tööandja nimi, telefoni number, tööandja allkiri jne. Mina sain aru, et eelnevast loetelust ei pea kõiki dokumente olema, aga kui on, siis seda kiiremini saad oma viisa kätte. 

Teise aasta viiisa puhul võidakse sult küsida meditsiinilisi teste, näiteks eestlaste puhul on levinud kopsuröntgeni tegemine. Osadel inimestel küsitakse seda nii esimese kui ka teise aasta viisa puhul. Võidakse küsida ka pangakonto väljavõtet, et sul ikka 5000 dollarit on kontol jne. Viisas küsiti ka seda, kas ma olen viimase 12 kuu jooksul kopsuröntgenit teinud. Kahjuks oli vastus eitav, sest tegin seda pisut vähem kui 13 kuud tagasi. Napilt aga siiski. 

Teise aasta viisa kandideerimine internetis: http://www.immi.gov.au/e_visa/working-holiday.htm

Seal saab valida kahe variandi vahel, need erinevad sellest, kas oled taotlemise hetkel Austraalias või mitte. Siis tuleb avaldus ära täita, selle lõpus saad sa lisada igasugu dokumente-faile, mis peaksid olema abiks sinu teise aasta viisa saamiseks. Kõik need eelnimetatud dokumendid ja lisaks ka muud nt lahutuse paberid, nimemuutused jne. Otseselt ühtegi dokumenti seal kohustuslikult ei küsitud, mina aga lisasin kõik Graincorpi palgatõendid, kahe tööandja maksukokkuvõtted, form 1263 (kus on minu ülemuse allkiri), maksudeklaratsiooni kirja (ema tegi pilti, saatis meilile) ning esimese tööandja tööpakkumiskirja (Letter of offer).

Viisa maksis 420 dollarit ja jään põnevusega ootama, kunas selle kätte saan, sest esimese aasta viisa aegub 23 oktoober!

____________________________________________________

Info teise aasta viisa nõuete kohta:

http://www.immi.gov.au/visitors/working-holiday/417/eligibility-second.htm

Info, mis tööd arvestatakse teise aasta viisa saamiseks:

http://www.immi.gov.au/visitors/working-holiday/417/specified-work.htm

70 rekkat päevas

Aeg läheb nii kiirelt, alles täna hommikul avastasin, et viimane blogi postitus jäi eelmisse kuusse. Oleme vahepeal täie hooga tööl olnud, see nädal alustasime ju isegi 5:30 äratusega, läksime poole seitsmeks tööle ja siis lõpetasime töö kell pool 6 või kuuest õhtul. Tunde tuleb ikka korralikult, see palgapäev on kindlasti rekordkogus tunde. Saime teada ka seda, et viljahooajal ehk siis praegu me ikkagi nädalavahetusel topelt tasustatud ei saagi, meile makstakse nagu iga teise päeva eest ja seda ka riigipühal, mis on homme! 

Rekkaid on meil siiamaani olnud maksimum vist 70 sissetoovat päevas, aga tundub et see põhihooaeg on juba läbi saanud, sest viimased 3-4 päeva on palju vaiksemad olnud. Lausa nii vaiksed, et kahte inimest pole sample standi vaja ja siis ma pakkusin ise välja, et võin platsile teistele appi minna. Ma olen ju koguaeg sample standis olnud ja ei teagi, mis väljas toimub, meil siin uued töötajad ka ja uued viljahunnikud valmivad. Muidugi see hetkeline madalseis võib olla tingitud ka sellest, et paar päeva tagasi sadas siin lähedal ja osadel on vili liiga niiske. 

Pikad tööpäevad ja vähene uni annab ikka tunda ka, ülemus on tihti väga närviline ja stressis. Paar korda on ta oma viha siin teiste süütute peale välja valanud ja üks mees lahkus ka siit sellepärast, et kõik on nii organiseerimata. Me püüame siin ikka vastu pidada, aga vaikselt ajavad asjad meid ka vihale, näiteks eile Markus pidi valvama kolme kohta, juhuks kui rekkad tulevad ja siis ta pidi meile appi tulema presente õmblema saidi teise otsa. Siis ühel hetkel tuli aga rekka silo juurde ja me muidugi keegi ei näinud, kaalusilla naine ka ei helistanud kellegile. Siis ülemus tuli ja riidles Markusega, et miks ta jätab koha valveta. Täna Markus siis oli oma hopperite juures ja siis meie ülemuse ülemus ütles, et kui rekkaid pole, siis ta peab ikka midagi tegema ka, et ei saa niisama seista. No mida te siis tahate? Sama teema on hommikul, öeldakse, et kui päeval on palav, minge istuge varjus 5 minutit, jooge vett, et ta ei taha, et keegi ära minestaks ja kui sa tegelikult seda teed, siis ülemus näeb sind ja ütleb, et oled laisk!

Kogu suure töö käigus suutsime end siiski reede õhtul Emeraldi vedada Ville ja Reelikaga, et rodeole minna. Mängu me ise väga ei jälginudki, sest kukkusime seal lobisema. Nägime üle pika aja meie eelmist ülemust Martyt, lisaks Triinut ja Katut. Emeraldis ja Gindies olid praegu paljud töölised ära läinud, nii et on inimeste puudus, samas on ka tööd kohati vähem, sest nii palju rekkaid sisse ei too enam.

Vot nii on lood siinpool sood. Kui järgmine nädal on vähem rekkaid, siis ilmselt hakkame ka vähem tunde saama ja ehk tuleb ka vaba nädalavahetus :)