Sydney

Sydney

26 February 2014

Põud idarannikul



Teisipäeval enne pausi saime enda tolmuimemistööga ühele poole, mis oli suur kergendus. Muidugi viimane kruvi oli igasugust mäda ja kuivanud jama täis, sai veel kenasti sorkida seal. Peale seda palus Marcus meil kõik kolm kuuri läbi käia ja ära märkida midagi, mis veel parandamist vajab. Selleks tegime kolm kuuri plaani ja siis jalutasime nende ümber ja märgistasime asju. Näiteks osadel "kruvidel" ehk nagu tigu põranda sees, olid laagrid lahti ja mõned torud pooleks jne. See oli selline lihtne ja lõbus töö. 

Peale lõunat läksime täitsa uue töö kallale. Nagu ühes postituses rääkisin, siis viimasena pannakse kuuri puurid, tänu millele siis õhk liigub ja riis veel kuivab. Need puurid on nüüd osadesse ruumidesse sisse pandud ja meie ülesandeks sai nende parandamine. See näeb välja umbes nii, et kui kaks 1 meetri laiust puuri kokku pannakse, siis nende liitekohas on vahe sees ja selle kohale tuleb panna kas 20 cm laiune kummiriba terves pikkuses või siis traadivõre. Kui kusagil olid augud, siis need tuli ka ära paigata. Kusagil ei tohi auku sees olla, muidu riis variseb puuri sisse ja siis õhk enam ei ringle ja riis ei kuiva...Põhiliselt käid akutrelliga ringi päev läbi, lõikad juppe välja ja teibid.

Täna tegime terve päev seda tööd ja meil läks ikka meeletult palju aega. Nii palju oli parandada ju vaja ja me ei oska ju halvasti ka tööd teha :) Sellise tempoga muidugi väga kaugele ei jõua, aga ehk muutume kiiremaks. Praegu töötab meie platsil 5-6 inimest, ülejäänud siblivad teistel saitidel ringi ja ülemus on endiselt puhkusel. Me Markusega oleme ikka arutanud, et paljusid asju oleks ennemgi saanud teha, näiteks puurid õues lahti laotada ja seal ära parandada...vms...Siin inimesed väga ei mõtle alternatiivseid lahendusi välja, sest koguaeg on ju "no worries". Või siis meie muretseme liiga palju :)

Järgmisel nädalavahetusel saame minna Melbourne'i, ei jõua ära oodata. Lähme reede õhtul peale tööd, broneerisime majutuse Discovery Melbourne nimelisse hostelisse ja pühapäeval ühel ajal hakkame tagasi liikuma. Katu tuleb ka meiega tagasi, nii et näeb ka Finley ära, aga sõidab edasi Griffith'isse. Vähemalt on midagi oodata! Kuigi kahe päevaga palju teha ei jõua seal, aga midagi ikka. 

Uudistes rääkis, et käesolev aasta on idaranniku farmidele väga kehv, sest 70% Queenslandi osariigist on olnud ilma vihmata pikka aega ja 63% New South Walesi osariigist. Räägitakse, et see on 10 aasta suurim põud. Graincorpi saak pidi see aasta tunduvalt väiksem olema, nii kirjutas tänane ajaleht. Meil oli aga ju plaan minna Capellasse tagasi tööle, sest seal saime häid tunde jne. Samas rääkisime ka ühe töötajaga sealt kaks nädalat tagasi ja tema rääkis, et hetkel pole neil endilgi väga palju tööd...Raske on selle farmitööga arvestada, iga aasta on nagu loterii. Proovid ja osaled, aga kunagi ei tea, millega sa sealt välja tuled :) Tuleb plaan B välja mõelda. Ideid kellegil? :)

Kel huvi Aussi uudiste vastu, siis neid saate lugeda siit: http://www.abc.net.au/news/national/ 

23 February 2014

Noored vanainimesed


23 kuupäevana tähendab meie jaoks alati seda, et üks kuu Austraalias on jälle täitunud. Tulime siia ju 23. oktoobril. Praeguse seisuga saab meie viisa siis 8 kuu pärast läbi. See on ikka päris piisav aeg, et midagi veel ära teha, aga samas ka nii lühike aeg, sest Austraalias on ju NIIII palju avastada. 

Taaskord üks töönädal läbi ja eelmine nädal oli töötundide mõttes Sunrice'is kõige parem. Esmaspäevast reedeni töötasime 7st 17ni (9,5 tundi siis) ja laupäeval 7st 15:30ni ehk 8 tundi. Oleme terve nädala tolmuimejaga möllanud ja kopp on sellest nii ees! Eriti seepärast, et see on nii üksluine ja pidev füüsiline kägaras olemise töö. Imed kruve umbes 2 meetrit, siis pead masina alt paagi välja võtma ja selle õue tassima, viskame sodi ühte suuremasse tünni. See paak on selline ka, et üksi teda üldse tassida ei saa, peab kaks inimest olema. Siis paned paagi jälle alla ja hakkad imema. Markus teeb ühelt poolt, mina teiselt poolt. Siis kui Markus imeb, siis mina luuaga teen ääred puhtaks, toruga sorgin kinnijäänud ehk mädanenud vilja jne. Kui üks bin ehk kuuri üks ruum saab tehtud, siis võtad kõik asjad algosadeks lahti (masina küljest toru ja paagi välja, juhtmed otsast ära), luuad-labidad, kangid, veepudeli jms kaasa ja kolid järgmisse ruumi, seal sead kõik üles ja siis hakkab töö otsast pihta. Siin on meil 4 erinevat pistikute otsa, ma ei saa aru, milleks. Siis osades kohtades ei ulatu juhe piisavalt, siis on vaja panna pikendusjuhe või pikem toru tolmuimeja otsa. Siis mõnes kohas pistik üldse ei töötagi, aga muidu me oleksimegi võib-olla liiga rahulikud :)

Ega kodus vist väga tolmuimejat enam näha ei taha



Pole ammu nii palju füüsilist tööd teinud. See on meid ka parajateks vanainimesteks teinud. Markusel parem käsi küünarnuki juurest on valus, suht 5 nädalat juba. Mul põlved nagisevad-ragisevad ja alaselg on mõlemil kange, aga eks 9 tundi küürutamist nii mõjubki. Õhtuti oleme "laibad" ehk ei viitsi mitte midagi teha. Nädala alguses veel midagi, aga reede ja laupäeval oli toss nii väljas, et pidin jõudu koguma, et isegi dušši alla minna :) Pühapäev on meil selline päev, kus magame nii kaua kui tahame, aga harjumuskohaselt ärkame vara. Siis teeme poeostud, teeme süüa, peseme TÖÖriideid (sest ilmselgelt meil muud elu ju pole :D), sööme veelkord, joome veini või rummi natuke, istume arvutis ja siis sööme veel ja lähme magama. Jube huvitav elu! Kadestage! :D Ma tooks veel välja ühe kurjajuure, see on meie rekkamehe kaks tugitooli, kus saab jalatoe üles lasta ja seljatuge veel allapoole ka. Tihti on nii, et kui peale sööki ja dušši sellele mugavusetalonile maandud, siis oled juba lahingu kaotanud - siis ei viitsi midagi teha. Paar õhtut kell 8 ajal pole midagi teha enam, sest kaua sa ikka arvutis istud või telkut vaatad ja muud niikuinii ei viitsi teha, siis mõtleme, et võiks juba une aeg olla, aga natuke vara vist :)

Järgmine nädal jätkame ilmselt sama auruga. Teisipäevaks peaks meie imemistööd lõppema, näpud ristis ja siis saame natuke hinge tõmmata. Tööl üritame ikka natuke nalja ka teha ja teistele vingerpussi mängida. Näiteks peale pausi topime ukse ette igasugust kola - harjad, mopid, nii et see inimene, kes pausilt ära tuleb ja ukse lahti teeb, tema silme all kukuvad kõik asjad maha hirmsa kolinaga. Siis nad kutsuvad meid venelasteks, sest nad teavad, et see meile ei meeldi :) Üks päev kirjutasin ülemuse märkmikusse paar tujutõstvat lauset: "Ma olen Rob ja ma olen nii kuradi äge". Eestis ma ilmselt kunagi nii ei teeks, aga siin on  ju teine elu. Siis peidame asju ära jne, aga siin on kõik vastastikune. Vähemalt saab nalja :) Siin on üldse väga mõnus õhkkond, vahest inimesed laulavad kuuris jne.

Eile tuli maja peremees ka koju ja saime natuke temaga juttu ka rääkida. Ta on rekka peal olnud juba 13 aastat ja umbes aprilli lõpus kavatseb sellest firmast ära tulla. Nimelt on probleem selles, et neid koguaeg jooksutatakse. Näiteks kui kusagil on sadanud ja ei saa veel laadima või maha laadima hakata, siis nad lihtsalt passivad tundide kaupa, ilma, et mingit infot saaksid. Või siis tulevad mingid rikked ette, on mingid masinad katki ja nad peavad koguaev valvel olema, juhul kui läheb laadimiseks. Lisaks veel pidev rekkas ööbimine jne. Tal on paar viimast nädalat üsna kurnavad olnud ja tahab mõneks ajaks selle tööga pausi teha.
Kui ta koju tuleb, siis tavaliselt järgmisel päeval läheb ta teise koju ja üldse koguaeg siblib ringi. Aga temaga on igasugustest asjadest hea rääkida, teab kus vili näeb hea välja, kus on põud ja kus piirkonnas farmid pankrotis on. Ta rääkiski, et Austraalias pole viimastel aastatel üldse head saaki olnud, eriti siin kandis, sest siin oli pikk põud. Ja siis ta rääkis veel seda, et tänu tehnoloogiale nõutakse farmidesse aina vähem töötajaid. Eile rääkis näiteks seda, et puuvilla (cotton) farmides (või tehastes, ei mäletagi täpselt) läks umbes 5 aastat tagasi 10 korda rohkem inimesi vaja, aga nüüd masinad teevad inimeste eest palju töid ära.



Täna käisime taas Cobrami linnas, aga seekord teist teed pidi, nii et meie teele jäi kaks väikest linna, kus me enne käinud ei ole. Lisaks tegime Cobram'is väikse jalutuskäigu ja uudistasime linna. See lõppes kuidagi nii, et Markus sai omale uue triiksärgi, dressipluusi ja tudupüksid :) Praegu tegime kartulisalatit, nüüd Markus teeb šnitslit ja nii see päev õhtusse lähebki. 

Muide 2012. aastal käisin Norras suvel tööl, tegin ühes hotellis housekeepingut ja nüüd sama vahendusfirma uuris, kas sooviksin ka see suvi Norra minna :) Kahjuks pidin taas ei ütlema, aga Norra on ju nii ilus, et ilmselt peab veel sinna ükskord minema.

19 February 2014

Taas töölainel


Kolmapäev peaaegu läbi ehk nädala selgroog murtud. Eile oli jälle palgapäev, vähemalt nii saab aru, et jälle üks nädal on möödas :D Seekord oli palk palju parem, umbes 250 dollarit rohkem kui muidu. Eile saime teada, et nüüd kuni riisi sissetoomiseni saame iga päev (E-R) kella viieni töötada, mis on hea uudis. Kui töötame 10 tundi, siis ikkagi on pärast tööd aega kodus korralikult süüa teha ja paar tundi enne magamaminekut omi asju teha. See laupäev saame ka tööl olla, mis on veel hea uudis. 

Finley - meie elukoht
 Meie ülemus Rob läks täna puhkusele ja teda asendab 25-aastane kohalik Marcus, meil nimelt kaks 25-aastast amburist Markust siin :) Tema võtab siis ohjad pooleteiseks nädalaks enda kätte. Täna saime teise kuuri ka tolmuimejaga valmis ja liikusime edasi viimasesse ehk esimesse kuuri (kokku kolm). Ühe kuuri kruvide puhastamiseks läks meil täpselt nädal aega! Ideaalis peaksime me veelgi kiiremad olema, sest teisel saidil on samamoodi vaja tööd teha, aga praegu töötame küll täisvõimsusel, ei kujutaks ette, et saaks veel kiiremini. Eriti tänu sellele, et kohati on vili mädanema läinud ja siis peame teravate pulkadega toksima seda lahti. See muidugi haiseb ka mõnusasti, aga muidu olekski vist töö liiga üksluine :D

Ma vist pole maininud, et paar nädalat tagasi tuli meile uus töötaja - Mark. Ta on keskeas meesterahvas ja üsnagi vaikne ja rahulik mees, mistõttu polegi temaga väga pikalt juttu teinud. Täna aga hakkasin siis uurima, mis ta enne tegi. Ma arvasin millegipärast, et ta on natuke selline äbarik mees, kes istus kodus ja oli töötu. Siis tuli üks huvitav jutt. Ta vastas, et poolteist aastat ei käind tööl. Mõtlesin peas, et oligi õigus. Edasi rääkis ta aga, et neil oli kõrvallinnas pubi, mille nad maha müüsid naisega ja selle raha eest läksid poolteist aastat reisima. Neil oli väike buss, paat ja mootorratas ka kaasas ja  tegid selle aja jooksul Austraaliale ringi peale. Päris töötu siis ikka ei olnud :) Uurisin ka, et millised piirkonnad talle siis kõige rohkem meeldisid. Vastas, et Lõuna-Austraalia ning Lääne-Austraalia rannik ja Põhja-Territoorium. Ehk siis kõik need kohad, kuhu me Markusega pole oma jalga väga tõstnudki :) Mark muidugi ütles, et see oli super reis ja nüüd on asi suisa nii kaugel, et nad töötavad ja koguvad uuesti raha, et siis seda sama korrata pisut teisi teid pidi ehk minna välismaale...Nii vahva kuulata. Esmapilgul Aussi tulles tunduvad sellised juhused olematud, sest Eestis kellegi ema või isa ei müü oma maja või korterit maha, et mööda ilma reisima minna. Mõtleks ju kohe, et peast hullud. Aga siin on see üsna tavaline nähtus, et nii tehakse. Ja siiamaani on kõik need inimesed olnud väga õnnelikud, head jutukaaslased, just nagu säraksid. Väga vahva!

8.- 9. märts läheme ilmselt kolmekesi: mina, Markus ning Katu koos Melbourne'i. Nimelt neil on vaja uus pass teha ja nendel kuupäevadel on konsul Melbourne'is, muidu peab passi tegemiseks Sydneysse minema ja see on natuke kulukam. Markuse pass lõpeb ära kuu aega enne viisa lõppu, aga see peab kehtima vähemalt 6 kuud peale viisa lõppu. See peaks olema napilt enne kiiret tööaega, loodaks siis ära käia. Katu töötab muide Griffithis Casella veiniistanduses/tööstuses, siit kusagil 2-3 tunni kaugusel.

Muidu uurime vaikselt veel, mida edasi teha peale siinset töökohta. Meile on küll öeldud, et ilmselt saame siia kauemaks jääda, aga kunagi ju ei tea. Midagi peaks ju varuks ka olema.

16 February 2014

Kingisaaga jätkub



Järjekordne nädal on läbi saanud ja ma pole nädal aega midagi kirjutanud. Kuidagi unarusse on see blogimine siin jäänud, aga koguaeg on miskit teha ja nii see päev õhtusse jõuabki. See nädal oleme ka rohkem tunde saanud, lõppude lõpuks. Esmaspäevast kolmapäevani saime 8 tundi päevas, neljapäeval ja reedel 9,5h ja laupäeval 8 tundi. Laupäeval oli eriti lust töötada, esimesed kaks tundi on 1,5 kordsed ja sealt edasi topelttasu :) Ega me muidu poleks vist saanud nädalavahetusel töötada, aga kolmapäeval saime tagasi oma armsa tolmuimeja, mille me kohe ka endale krabasime :D, sest me teame, et see meile palju tunde tagab :)
Finley plats

Praegune protsess näeb siis välja järgmine. 
1. Kuuris toimub koristus, mille käigus kaks inimest on käärtõstuki peal ja autokäru suuruse õhkkompressoriga lastakse seinad puhtaks. Sinna on siis kogunenud tolm ja mõned viljaterad. Kuna tolmu sisse võivad igasugu putukad endale pesa teha, siis peab ikka puhastust tegema. 

2. Tolmuimeja meeskond ehk tublid eestlased Karilin ja Markus tulevad ja puhastavad põranda sees olevad "kruvid" ära. Sinna sisse on samamoodi kogunenud vilja, tolmu, vahest mõned hiired, on ka ussipoisse nähtud. Meie küll õnneks pole, aga teised on. Kui enne tegime 10 tunniga kolm kruvi, siis nüüd on tuli takus ja peaksime jõudma 9-12 kruvi sama ajaga. Aga öeldi, et lihtsalt suurem sodi ära võtta, igat tera ei pea taga ajama. 

3. Järgmine meeskond tuleb meie järel ja paneb 40 x 110 cm suurused põrandaplaadid kruvide kohale ja panevad poltidega kinni. 

4. Keegi tuleb ja luuatab viimase sodi põrandalt kokku.

Sellised puurid pannakse sisse
5. Pannakse kuuridesse tagasi puurid. Puurid pannakse ühendatult kuuri ja väljas on mingi mootor, mis siis paneb ventilaatori tööle et õhk hakkaks ringlema. Osadel on ka selline funktsioon, et soojendab õhku vms. Nii saab riisi veel nö kuivatada ja niiskustase ei tõuse.
Hetkel on veel 1,5 kuuri teha ja viljahooaeg peaks algama 3 nädala pärast. Tööd jagub :)

Ilmadega on meil taas vedama hakanud. See nädal oli vaid ühel päeval maksimum 40 kraadi ja kolm päeva saime isegi VIHMA! See on umbes sama haruldane nähtus siiamaani olnud nagu must leib meie külmkapis! Küll oli mõnus! Siiamaani hea värske õhk väljas. Tuleva nädala ilmateade lubab sooja 22 - 30 kraadini ja mõnel ööl suisa üheksat kraadi. Tahab harjumist.

Markus ja meie maja peremees tegutsesid eile auto kallal. Nimelt Hickey ütles, et meil tuleks generaatori rihm ja radiaatori voolikud ning roolivõimu rihm ära vahetada, et need on kulunud. Pluss pesid radiaatori seest ära ja veel midagi siukest. Enne kui auto tööle panime, siis see ikka vilises, sama ka rooli keerates, aga nüüd mitte üks piuks sellist häält. 

Ka see nädal pole ilma kingitusteta möödunud. Ükspäev tööl tuli ülemus lõuna ajal mu juurde ja küsis, mis mu jalanumber on. Vastasin, et 6 (ehk 39) ja siis ta võttis autost välja veel uhkemad saapad ja andis need mulle. Nendel töösaabastel on väga väga mugav tald ja nii ma sain endale juba teise paari töösaapaid, kuigi ma olen siin alles 1,5 kuud olnud. Õnneks oli tal autos ka number 9 suurus samasuguseid jalatseid, nii et Markus sai ka omale lõpuks korralikud saapad. Need, mis me aasta tagasi umbes ostsime, on ikka päris ära ronditud.

Täna oli meil vaba päev ja käisime seekord Deniliquini linnas toiduoste tegemas. Ühtlasi saime kokku ka meie sõprade Leann'i, Gavini ja väikse Elvisega, kes samuti Sunrice'is töötavad. Siis jalutasime ringi linnas jõe ääres, kus meist umbes meetri kaugusel üks mürgine madu end peitis. Jubedad elukad. Käisime ka ühes ilusas pargis, kus olid mõned linnud puuris.

Deniliquin

Uhke linnuke

Ilus pargike




Tänaseks lõpetame! :)

08 February 2014

Poeme kuumuse eest peitu

Küll on tore pakke saada, eriti veel Eesti asjadega :)

Teisipäeval oli taaskordne palgapäev ja avastasime Markusega, et olime rohkem raha saanud. Käisime vaid neli päeva tööl, aga palka oli viie tööpäeva eest. Uurisime ülemuselt, et kas see on seetõttu, et meil lepinguga lubati 38 tundi nädalas. Siis ta vastas, et ei see on riigipüha eest (eelmine esmaspäev oli riigipüha). Me siis kulmud kortsus ütlesime, et me ei töötanud ju riigipühal. Tema vastas, et aga palka saate ikkagi. Kõik töötajad saavad riigipüha eest palka, kuigi keegi tööl ei olnud!!! See oli küll väga positiivne uudis. Pidevalt Austraalia ikka üllatab. Õnneks meil on veel mõned riigipühad siin paari kuu sees tulekul :)

Nii lühikesed,
aga palju tervemad
Kolmapäeval sain lõpuks ära proovitud Austraalia juuksuri. Viimati käisin Eestis juunikuus ja päike, tuul ja tolmune töö on korraliku kahju juustele teinud. Lasin umbes 10 cm oma juustest maha, nii et praegu on nad õlgadeni pikad. Viimati olid nii lühikesed algklassides, seepärast oli ka väike ärevus sees, kas nii üldse sobibki, aga päris äge on. Pole enam nii palav ka. Lasin paar triipu ka sisse teha, sest värv oli välja kasvanud. Olin ennegi juba kuulnud, et siin on juuksurid väga kallid ja arvestasin umbes 150 dollariga, aga lõpuks sain 80 dollariga, mis oli taaskord positiivne. Juuksur oli väga tore naisterahvas, kes rääkis, et ta on ainult Kanadas reisinud ja seal talle meeldis väga. Eestit ta ei teadnud, aga lubas õhtul kodus kaardilt välja uurida, kus ja mis täpselt. Ma natuke šokeerisin ka teda meie talvedega :)

Tööga on lood nii, et see nädal saime 40 tundi ja kuna meil punkrisse viljavedu enam ei toimu ning töölisi liiga palju, siis ületunde ka pole saanud. See nädal aga lahkus neli töötajat - kaks lähevad tagasi ülikooli, üks teisele saidile tööle ja Phil hakkab töötuks. Phil on kusagil 50ndates mees, kes töötab siin iga aasta umbes neli kuud ja siis läheb oma naisega Põhja-Territooriumile ookeani äärde elu nautima. Nagu ta ise ütleb, et püüab kala ja joob õlut ning võib-olla töötab ka paar päeva mõne kuu jooksul. Ta oli hästi muhe mees, kes oskas nalja teha, nokkida ja kui vaja ka karmilt asjad paika panna. Lisaks on ta reisinud päris palju, seda huvitavam oli temaga töötada. Naljakas mõelda, et ta töötab ainult neli kuud ja ülejäänud aja lihtsalt naudib elu. Aga kodu on tal olemas, lapsed suured ja miks siis ka mitte? Väga elurõõmus inimene. 

Järgmine nädal lubati meile aga ka pisut ületunde. Mis teha, oleme ju harjunud palju tunde saama ja sellega seoses ka kõrgemaid palkasid ja nii ma uurisingi, miks siis tunde maha on tõmmatud. Olevat liiga palju inimesi, mis oli ka sulaselge tõde. Loodame siis järgmine nädal rohkemat. See nädal oleme tööl põrandaplaate kinni pannud või vastupidi, just lahti teinud. Mehhanikud soovivad need üle vaadata, kas midagi on katki või mitte ja reedel oligi tuli takus, et töö saaks valmis. Mina siis akutrelliga võtsin polte välja ja Markus tuli ja paugutas-tolmutas plaate põrandale. Riisitolm on ikka väga hull, vähemalt võrreldes teiste viljadega...


Väga tolmune töö

Ja sama tolmune Markus
Ilmad mängivad jälle vingerpussi. Alles oli siin pea nädala kestev kuumalaine, siis selle nädala sees olid palju mõistlikumad kraadid (kuni 36) ja nädalavahetuseks on taas 42 kraadi ja nädala algusest jälle jahedam ning siis tuleb jälle paar kuumemat ilma. Mis te arvate, mis me siis teeme nädalavahetusel? Istume kodus, elutoas :D Oleme mõelnud, et mõnes mõttes on siin sama nagu Eestis. Eestis sa istud talvel kodus kamina ees, et sooja saada ning meie siin istume toas, et külma saada :) Ning mida rohkem sa sellise kuumusega elad, seda rohkem tunned trotsi selliste ilmade vastu. Muidugi, kui me oleme taas Eestis, siis hakkame kindlasti igatsema soojemaid ilmu, aga kõik on hea vaid parajas koguses. Veebruar pidi olema siin kõige kuumem kuu ja peale seda hakkab juba sügis, nii et siis saab pisut normaalsemalt juba elama hakata. 

Ma ei ole vist maininud, et sain Eestist paki. Need on muidugi enamus otsas juba, aga päev peale seda saime ka meie tööjuurest abipaki riisitoodetega. Me pole SunRice'i asju väga proovinud, nii me kuhjasime endile ogaralt kolm kastitäit riisiasju :D Mitut erinevat sorti valget riisi, pruuni riisi, paisutatud riisileiba, riisikrõpse, riisi ja odra segu jne. Ega riisi palju ju ei kulu ka, nii et meil söögimoona tükiks ajaks :)

Teine abipakk, nälga vist niipea ei jää :)

05 February 2014

Rahaülekanne Eestisse vol 2


Umbes 13 kuud tagasi tegin viimati ülekande Austraalia Commonwealthi pangast Eesti Swedbanka. Seekord kasutasin aga Western Unioni teenust, millega saab palju rohkem raha kokku hoida. Kahjuks on aastaga Austraalia dollari kurss teinud minu jaoks suure langemise, 10-15 senti, mis suuremate summade puhul annab ikka kõvasti tunda. Põhjuseks on nimelt see, et Austraalia ekspordib väga palju Hiinasse, aga tolle majandus ei ole enam nii tugev, ei osteta nii palju asju ja teenuseid ning nüüd Austraalia keskpank on dollari taset meelega alla viinud, et saaks siiski Hiinale müüa rohkem. Analüütikute arvates kurss jääbki umbes sinna vahemikku, kus 1 AUD on 0.64 EUR. Kui siia saabusime, oli see number 0.72 ja kõige kõrgem kurss oli 0.74. Nüüd vahest on see aga 0.61 eur. Seega kõik raha, mis me oleme siin korjanud, justkui röövitakse osa sellest ära. Väga kurb. Olen ka uurinud seda, et kui kanda kogu raha eesti arvele ja see siis kasvama panna, aga 9 kuuga näiteks saaksin kõigest 40 eur. Siis jääb vaid loota, et kurss ikka muutub paremaks.

Eile tegin siiski ühe ülekande, sest eesti arvel on mul raha otsas ja reedel läheb õppelaen maha. Kõigepealt tegin westernunion.com'i endale konto ja ülekannet tehes võtab lihtsalt Commonwealthi pangakaardi andmeid kasutades pangast raha maha. Maksimaalselt saab kanda 5000 dollarit, aga tegin 1010 dollarit, kuna kurss veel päris sobiv ei olnud. Western Union võtab pangaülekande pealt teenustasu 10 dollarit (võrdluseks: Commowealth võtab 22 dollarit). Kui reaalne kurss oli 0.651, siis Western Union tegi ülekannet kursiga 0.63644 ja Commonwealth 0.610. Pangad nimelt ei tee reaalse kursiga ülekandeid, muidu nad ei võidaks ju midagi, aga kui nüüd vaadata nende kahe teenusepakkuja vahesid, siis ühe dollari pealt võidad WU-ga 0.026 punkti. Suurema summa pealt teeb ikka vahe sisse küll.

Ühesõnaga 1010 dollarit üle kandes, näitas WU, et mu Eesti pangakontole peaks jõudma 636.44 eur. Ise arvasin, et jõuab kindlasti veel vähem, sest tulevad juurde veel mingisugused pankadevahelised tasud ja konventeerimistasu, aga ei, täpselt nii palju jõudiski! Ülekanne tuli kohale kahe päevaga. 

Siit postitusest saab näha, kuidas läks aasta tagune ülekanne läbi Commonwealthi. Raha jõudis tol hetkel kohale küll rohkem, aga seda tänu kursile, teenustasusid maksin aga rohkem.

Siinkohal aga suur üleskutse kõigile Western Unioni kasutama! Eesti firmat TransferWise veel kasutada ei saa, sest nemad AUD'e EURideks ei vaheta!

Link: http://www.westernunion.com.au/au/Home.page?