Nii nagu eelmises postituses sai mainitud oli paljudel sel nädalal vähem tunde. Iga kolmapäeva hommikul vaatan oma alluvate palgalehed ja sisse- ning väljalogimisajad üle ja seejärel annan ülemusele. Üldiselt on enne inimesed housekeepingus saanud 45-55 tundi, see nädal jäi paljudel see aga 38 kanti. Praegu on kliente nii vähe, et ka minul on vähem sekeldusi. See nädal tuli mul 49 tundi, tavaliselt 58-65 keskmiselt. Palk oli siiski pisut üle 1000 dollari, seega ei saa kurta. Eks näeb, mis tulevane nädal toob.
Praegu ei ole mul housekeeperitele lisatööd ka eriti pakkuda. Oleme peaaegu kõikides tubades suurpuhastuse ära teinud, laoruumid korda saanud, homme teeme vastuvõtu ja terrassialad korda, peseme baari aknaid jms. Endiselt on siin pinged tundide pärast õhus, kõik tulid ju siia raha teenima, aga tööd on vähem ja inimesi rohkem.
Täna oli meie toas suur mürgine ämblik. Tegelikult juba teist korda, üks oli vist nädal või kaks tagasi ja täna siis jälle. Ei tea, kust ta sisse puges, aga küll ta vudis alles kiiresti edasi. Õnneks Markus suutis ta eemaldada meie toast. Kuigi see ämblik oli mürgine, siis ohtlik ta meile siiski pole, kuna ta ei suuda mürki läbi meie naha ajada. Madusid see nädal näinud pole, ükspäev nägin ühe toa vetsupotis väikest konna. Lasin kaks korda vett, aga ära ta ei kadunud ja mina edasi ei üritanud. Kuna nüüd on niiskust rohkem kui tavaliselt, siis on ka kõiksugu putukad end välja ajanud: sääsed, parmud ja sipelgad.......
Tulevik meie resordis tundub olevat pisut vaiksem kui praegu. Esiteks käivad kõlakad, et umbes 20 püsiklienti lähevad linna korteritesse elama, sest seal saavad nad kuskil 3 korda odavama majutuse (linna korteritest lähevad need inimesed ära, kelle töö sai kaevanduses otsa). See kõik peaks pihta hakkama 1. märtsist. Võib-olla meie juhtkond teeb targasti ja hakkab püsiklientidele hinda langetama, sest turistid siisaküll ei tule.
Siin resordis pole tavainimestel ju midagi teha. Kui sa tahad oma autoga saarele tulla, pead kuskil 1000-2000 dollarit auto kohale toomise eest maksma, majutuse ja kvaliteedi hinna suhe pole paigas, saarel peab olema enamike vaatamisväärsuste jaoks külastusluba ja transpordivahend (rendiautod on ka kallid, rendirattaidki pole), meres ujuda ei saa (haid, krokodillid, meduusid), alkoholi tarbimiseks läheb vaja alkoluba, lennupiletid on kallid jne. Siin on mõned üksikud turistid ära eksinud ja no eks nad ole siin väga palju vingunud kõiksugu asjade üle.
Kui nüüd peakski juhtuma see, et meil kliente jääb vähemaks, siis ilmselgelt hakkab ka töökäte vajadus langema. Meil praegu on isegi liiga palju töötajaid, osadele otsitakse iga päev mingsuguseid lisatöid. Paar päeva tagasi üks lasti lahti ka, sest ta ei pesnud korralikult põrandat ja jättis kusagile õli sisse panemata!!! Kõik arvavad, et see oli seetõttu, et meid on liiga palju ja tuleb hakata kaadrit vähendama. Aga õnneks tüüp oskas end ära rääkida ja sai tagasi tööle. Tundidest nii palju, et kui enne saime keskmiselt 60 tundi nädalas, siis nüüd tuleb arvestada 40-50 tunniga.
Igatahes tundub, et läheme siit õigel ajal ära ja hoiame kontakti inimestega, kes siia pikaks ajaks planeerivad jääda, et siis hiljem uurida, kas on üldse mõtet tagasi siia tulla (kui saab vähe tunde, siis ilmselt pole väga pointi). Meie töötajate omavaheline õhkkond on ka üsna pingeid täis, siin süüdistatakse inimesi asjades, mida nad ei ole teinud, lihtsalt osad üritavad kõike vigu teiste kaela ajada. Mis veel mind häirib on see, et mina olen kuus päeva nädalas hommikuti tööl (alustan 6.00 ja lõpetan 16.-18.00 vahel), aga Markus on just õhtuti vastuvõttu tööle pandud. Muidugi kolm korda ta tegi housekeepingut ka, siis saime ühel ajal ärgata. No õnneks me siin väga ei vingu, sest me läheme varsti niikuinii ära. Üritame veel viimast teenida ja vastu pidada, 3 nädalat veel jäänud.
Oleme elus! Polnud hullu tsüklonit, vaid tugev tuul ja vihm ning äike!
Sain teada, et mu KOLM vana töökaaslast ja sõbrannat said täna ka aussi viisa kätte. See tähendab, et Eestisse minnes on VEEL vähem inimesi kellega üldse midagi ette võtta. Samas on siis Aussis rohkem inimesi, kellele külla minna :)
Muide Aussis on mul tuttavatest juba 10 inimest. Kõigepealt siis põhikooli klassist on kaks klassivenda, üks on vist Melbournes kokk, teine Cairnsis (pole kindel, mis ta teeb). Üks põhikooli klassivend läks novembris Eestisse tagasi, viimati töötas ta farmis. Põhika paralleelist ka üks tüüp. Gümnaasiumist on kaks klassiõde, ühel neist laps. Headest sõbrannadest on siin kaks, üks neist on meiega ühes kohas tööl. Siis muidugi teine mina ehk Markus. Ma ise olen pärit väiksest alevist ja juba sealt samast alevist on juba mingi 5 inimest siin. Teine Eesti tõesõna.
Eesti sõbrad...Ütleme nii, et Eestis oli/on mul viiest inimesest koosnev parimate sõbrannade kamp. Üks neist on siis siin, teine hetkel Cairnsis (aussis), kolmas teeb ümbermaailmareisi (hetkel Ameerikas) ja üks on Eestis, lõpetab see suvi kooli, mina ise muidugi viies.
Suguvõsast...Üks nõbu on Kanadas tööl, teine nõbu Soomes. Need, kellega kõige rohkem kõrgkooli ajal suhtlesin, on ka laiali valgumas. Kursaõde G - elab ja töötab Soomes, kursaõde M - elab ja töötab oma poisiga Soomes, kursaõde D - tahab minna Soome tööle, käib keeltekursustel ka.
Ühesõnaga, kui oleks plaanis Eestisse tulla nüüd selle esimese aasta viisa vahepeal, siis kes seal veel alles on. Ok. Ema, vend, muhukad, onu, üks väga hea sõbranna, mõned üksikud sõbrannad, paar vana töökaaslast...No ja juba hakkab ähmasemaks minema. Eks ikka ole vanu tuttavaid ka, kellega pole lihtsalt mõned head viis aastat suhelnud, sest tööd ja teed on lahku läinud ning kiire elutempo kaasa haaranud.
Täna saime homseks tsüklonihoiatuse. Ilmselt siiski midagi hullu ei ole, aga kunagi ei või ju teada. Päästemeeskond käis täna kohapeal ka meie varustust ja ruumide olukorda uurimas ning vaatas, kas oleme ette valmistanud. Põhimõtteliselt on kõik asjad siin koguaeg valmis olnud (kiivrid, gaas elektri äramineku puhul jne). Ilm hetkel on pilves, tuuline, kohati müristab ja lööb välku, mere tase ka loomulikult tõusnud.
Kuskil tund tagasi helistati mulle vastuvõtust ja öeldi, et ootamatult tuleb meile 10 tuba juurde. Üks lennuk, mille sihtkoht oli hoopis kusagil mujal, pidi siin maanduma, kuna ilma tõttu polnud enam mõistlik lendu jätkata. Mis aga on probleem? Meil paljudes vabades ja puhastes tubades ei tööta konditsioneer. Siiamaani pole neid õnnestunud korda saada, sest saarel on liiga vähe inimesi nende parandamiseks (meie juures käib üks - Andrew) ja lisaks võtab siia varuosade tellimine pikka aega. Kaubapäev on meil ju kord nädalas. Vahepeal ei olnud meil kolm nädalat kaubapäeva!!! Seda muidugi saime juba siis teada, kui ühel nädalal kaupa ei tulnud. Pole ka imeks pandav kui veekatkestuse kohta tuleb e-mail pool tundi varem.
Kisub tormiseks.
Kuna me oleme saare ainuke hotellilaadne majutuskoht, siis ega neil inimestel ju suurt muud üle ei jäägi. Peavad olukorraga leppima. Eks paistab, mis homne päev toob. Täna tuli üks aborigeenitüdruk ka meie külla elama ja homsest hakkab tööle. Õnneks ta läheb homme restorani. Tema sõbranna jääb ikkagi koju elama, aga pidi ikka homme tööle tulema. Kellaaega me muidugi ei tea, aga mis siin imestada, siin on organiseerimine ju ülivõime!
Laupäev - järjekordne vaba päev minul ja Markusel. Magasime 11 tundi, sõime ja ajasime end linna läbi metsa ehk harrastasime bush walkingut nagu nad siin nimetavad. Metsa (ing forest) sõna siin kuulnud pole, ikka bush ja bush. Ka metsapõlengute korral on bush fire jne. Eniveis...Jõudsime siis linna meie lemmik vabajaveetmiskohani - basseini juurde. Hüppasime (tegelikult Markus hüppas ja mina läksin redelist) vette ja mõnulesime jahedamas vees. Ilm oli selleks ajaks päris pilve kiskunud, mis meile ainult head meelt valmistas. Lootsime, et hakkab sadama. Ma kujutan ette, mida võivad mu Eestis elavad sõbrad-tuttavad ja muud mõelda viimasest lausest. Jah, kui elada kaks ja pool kuud 30-40 kraadises keskkonnas, siis vihm tundub kohati suure naudinguna.
Sel korral päevituskreemi vedasime ilma asjata kaasa. Muide meie kreem on 500 ml pudelis, siin on need ja ühe liitrised päris levinud. Kuna pilvi oli kordades rohkem, kui päikest, siis päevitamisest midagi välja ei tulnud. Pole hullu. Läksime hoopis pingile istuma ja nautime mere- ja tormivaadet. Väga mõnus vaatepilt - merevesi on helesinine ja taevas tumesinine. Nii ilus! Paaril korral nägime ka välgusähvatusi, aga suuremaks mürinaks seekord ei läinud.
Tagasi koju jõudes panin tööle oma juuksurikoja. Markuse juuksed olid jälle pikad ja kui frencie Benjamin nägi, et lõikus käsil, hakkas kohe uurima, kas oleksin nõus tal ka juukseid pügama. Tema käis viimati 2,5 kuud tagasi juukseid ajamas. Oli temaga alles tööd, aga nüüd näeb lausa inimese moodi välja. Resto supervisor tahtis ka lasta mul juukseid lõigata, aga tema oli paraku tööl.
Õhtul toimus meie kodukülas väike istumine, peaaegu kõik meie töötajad olid kohal, võtsime napsu ja ajasime juttu. Me proovisime ühte teist Bundabergi rummi ehk Bundaberg Red (700 ml maksab meil 41.80 dollarit ehk 32 euri). Kohe ka avastasime, et see meie maitsemeeltele nii hästi peale ei läinud. Red on liiga magus, küll aga tavaline Bundabergi rumm on väga-väga hea rumm. Üks parimaid mida üldse saanud olen. Siiani oli top 3: Captain Morgan Spiced Gold, Aramis White Rum ja siis ma ei teagi kas Havana Club või Bacardi White. Seega kui teile ka samad margid meeldivad, siis Aussis kindlasti proovige Bundy't.
Arc-is. Rahvuslik koosseis vasakult: austraallane, ameeriklana,
kandadalane, ameeriklane ja iirlanna.
Kuna saime paraja kamba kokku, otsustasime ka kõik baari minna. Ikka läbi pimeda metsa, aga suure rahvahulgaga ikka julgem minna, taskulambid ka kaasas. Golfi baarist võtsime veel ühe töökaaslase Andrew kaasa ja varsti olimegi ARC-is. Rahvast oli päris palju, nüüd on pühad juba selja taga ka. Igatahes oli väga tore, sai ikka nalja ja pisut lõõgastuda ka.
Esimene postitus pandi teele 12. oktoobril, seega on minu blogi vanus juba 3 kuud ja 6 päeva! Selle kohta saan juba välja tuua statistika. Siiamaani on vaatamiste arv olnud 5903, mis on päris hea saavutus kolme kuu kohta. Eks see annab päris palju motivatsiooni juurde, kui sa tead, et umbes 150 postitust loetakse päevas.
Võtame ette kõigepealt riigid, kust on minu blogi loetud:
Eesti, Austraalia, Soome, Norra, Kanada, USA, Inglismaa, Iirimaa, Prantsusmaa, Saksamaa, Holland, Slovakkia, Uus-Meremaa, Tai, Lõuna-Korea.
Täna ütles meie ülemus, et esmaspäevast tuleb meie Staff Villagesse elama kaks aborigeeni (kasutame ka hüüdnimesid: abo või mustikas) tüdrukut ja nemad hakkavad siin tööle ka. Ma arvan, et paar blogipostitust tagasi ma juba mainisin, et meil on juba natuke liiga palju inimesi. Aga nojah, vahet pole siis. Hakkame veel vähem tunde ehk saama. Mis mulle väga meeldib, on see, et ülemused alati küsivad, kas mul on kusagile inimesi vaja või ei. NOT. Tavaliselt antaksegi paar päeva enne teada, et jälle mingid uued näod tulevad...Teiseks on meie resordis hetkel vaid kaks vaba tuba, aga kuna meil on kümme konditsioneeri katki ja kahes toas põrandale tuleb vihmavesi, oleks ju hea, kui oleks varutube.
Uued hakkavad tööle enam-vähem kõikides valdkondades: housekeeping, laundry, vastuvõtt, restoran....Vähemalt jutu järgi. Esialgu hakkavad nad tööle 3 tundi päevas ja meie naisülemus on väga sillas, et nad saavad mingisuguse töökogemuse kätte. Üks neist muide käis paljajalu (paljude aborigeenide komme). Minu meelest on nad väga noored, välimuse järgi ütleks isegi, et alaealised. Üks neist on ilmselt 100% aborigeen, sest ta on musta värvi nahaga ja teine ilmselt mingi segu, see on lihtsalt selline beežikas-pruunikas.
Pilt: telegraph.co.uk
Muide kui meie resort võtab siia aborigeene tööle, siis nad saavad iga päev mingisugust raha selle pealt, kui ta siin töötab. Väga kasulik business. Teine aga on see, et siiamaani aborigeenid väga head töötajad ei ole. Kui tuua näiteid meie endise restorani supervisori kohta, kes koguaeg otsis igasuguseid ettekäändeid et tööle mitte tulla või töö ajal pidevalt pause võtta. Näiteks ütleb, et on haige ja siis läheb õhtul välja jooma või kutsub inimesi enda tuppa jooma. Väga alatu tegu, eksju. Olen kuulnud ka endiste aborigeenidest töötajate kohta vaid negatiivset, seda, et nad ei viitsi tööd teha, ei ilmu üldse kohale, varastavad jne. Seetõttu olengi väga skeptiline nende suhtes, nüüd peab kindlasti uksi lukustama hakkama.
Igatahes huvitav saab siin olema. Iga päev on midagi uut. Mis veel... öösel oli päris tugev äikesetorm ja täna joonestasin tööl näiteks ukselukke. Hahaa. Midagi kasu ka mu sisekujundaja haridusest :)
Täna on kolmapäev ehk palgapäev. Meie enam sõna wednesday ei kasutagi, vaid lihtsalt paydayehk palgapäev. Viimased paar nädalat on olnud meil päris töised. Mul tuli see nädal (töönädal on kolmapäevast teisipäevani) 58 tundi, töötan ju 6 päeva nädalas. Markus sai 69,75 tundi sel nädalal. Enamasti alustan 6.00 hommikul ja lõpetan õhtul viie ajal. Eile ma tulin näiteks pool 6 koju, käisin dušši all ja sõin ning mõtlesin, et magan paar tundi. Kokkuvõttes magasin aga hommikuni välja. Ilmselt tulevad ka järgmised tööpäevad nii pikad, maja on rahvast täis ja koguaeg on vaja probleeme lahendada (täna 8 konditsioneeri katki ja meil on 3 vaba tuba!) Tundub, et kui lõpuks vaba päeva saan, magan ka selle maha :)
Meil oli üks hulkuv koer siin paar päeva tagasi. Väga sõbralik kutsu oli ja kuna keegi ei teadnud, kust ta pärit on, siis hoidsime teda meie Staff Villages. Ööseks võtsid aussid ta enda tuppa ja päeval oli koer vastuvõtu juures ketis. Kutsu haukus seal ikka väga palju, tundis end ilmselt üksikuna. Täna tuli mingi asjapulk ja viis ta ära ning alles peale seda tuli tema omanik koera otsima.
Ajutine valvur eksis ka meie tuppa ära.
Eile oli meil töötajate koosolek kell 12.00 päeval konverentsiruumis. Kirjas oli, et kõik liikmed peavad kohale tulema. Muidugi pandi vastuvõtt ja kõik muu ka kinni selleks ajaks. Meie ülemus rääkis siis uutest töötajatest ja ametikõrgendustest. Eraldi tõi välja meie Staff Village, sest siiamaani meie kööki ei ole väga korras hoitud. Inimesed ei pese nõusid, laua jätavad mustaks, sodi maha jne. Nüüd on põhimõtteliselt nii, et kes sodi tekitamisega vahele jääb, saadetakse koheselt minema. Meil on köögis kaamerad ka.
Eile oli mul mini-tööpäev ehk 4,45 tundi ja Markusel vaba päev. Õnneks oli ilm pilves (jah, lugesite õigesti - kas õige oleks õigesti või õieti??). Läksime siis eile pilves ilmaga "linna" basseini äärde, õhk oli ikka väga soe, kuid siiski tunduvalt jahedam, kui tavapäraselt. Olime basseinis tund aega ja siis hakkas vihma sadama. Oi kui mõnus oli! Sai üle pika aja õues värske tunde kätte (ilmselgelt oli see ajutine :P)
Markus naudib vihma.
Meie üllatuseks on meile hakanud uusi töötajaid juurde tulema. Kõigepealt viis inimest tulid puhkuselt tagasi (kes Taist, kes Sydneyst), lisaks üks inimene laundry´sse ja kaks inimest housekeepingusse, ning üks ajutine kokk kööki (puhkuseasendaja). Just eelmine nädal tuli meile kaks uut töötajat juurde ja pikemas plaanis näitab see, et me hakkame vähem tunde saama. Mina muidugi tundide pärast ei muretse, sest mul tööd ja tegemisi jagub. Kui vähegi saan, üritan ka oma eesti kamraadi igale poole kaasata, et ka nemad palgapäeval rõõmsad oleksid.
Rääkides rahvuslikust koosseisust, siis meie pisikeses resordis on töötajaid peaaegu igalt mandrilt. Niisiis esindatud on: Kanada, USA, Inglismaa, Iirimaa, Saksamaa, Prantsusmaa, Eesti, Sri Lanka, Austraalia. Eelmine kuu olid veel itaallased ja üks hollandlane. Päris värvikas koosseis. Tehes siin väikese kokkuvõtte, ütleks kohe, et põhja-eurooplased, kanadalased ja ameeriklased on väga töökad ja loogilise mõtlemisega. Samuti kolm srilankalast on tõestanud kvaliteetse töö tegemises. Aussid ise aga jäävad silma viilimise, laiskuse ja ebaloogilise mõtlemisega. Samas üks austraallane on siin väga tubli ja töökas. Ei maksa nüüd kõike 100% tõsiselt võtta, Austraalia on ju suurem kui Euroopa ja mina teen omad järeldused vaid paarikümne inimese põhjal!
Vaikselt uurime siin Uus-Meremaa kohta infot ja leidsin ajakirjast "Mari" ühe huvitava lõigu, mis on kirjutatud Uus-Meremaast, aga see käib ka Austraalia kohta: "Hostelid ja matkarajad on täis nn working holiday (tähendab töö- ja puhkuseviisaga) seljakotirändureid. Need noored reisivad mööda riiki lihttöödega elamisraha teenides ning täidavad paljud madalapalgalised, ent vajalikud töökohad, millele püsielanikud ise asuda ei taha. Restoranide köögid, veiniistandused, hotellide koristajaruumid ja talude lehmalaudad on seljakotinoori täis. Ka mina alustasin Uus-Meremaal nii, tuulistel põldudel salatitaimi rohides ning päikese all arbuuse istutades. Igapäevaelu jääks seisma, kui working holiday rahvas päevapealt ära kaoks."
Vaalad Brisbane muuseumis. Ehk kohtame neid ka Uus-Meremaal.
Aga mis siin viga?? Kui sa töötad Eestis koristajana, siis teadagi, et see mingi prestiižne ametikoht ei ole ja võib-olla on tutvusringis häbi öelda ka. Siin võetakse igasugu lihttöid sama tõsiselt kui juhtivaid kohti ehk siis iga amet on tähtis ja tõsi ta on ka. Pluss töötingimused on minu meelest paremad, töötajate peale mõeldakse rohkem, palk on elamisväärne jne. Näiteks meil on restorani graafiku all paksult kirjas, et sa pead oma pausi välja võtma ja palgast läheb see niikuinii maha. Kui soovid minna puhkusele või palgata puhkusele, siis pole probleemi, võetakse kasvõi agentuuri kaudu ajutiselt keegi siia, peaasi, et sina saaksid puhkusele minna. Lisanäide, kui vastuvõtus oli ainult kaks inimest (kolmas oli puhkusel), siis lühendati vastuvõtus nädalavahetustel tööpäevi, et mõlemad saaksid ühe päeva nädalas vabaks.
Ilmselt olete kuulnud, et meil on siin väga-väga kuum. Lõuna-Austraalias on suured metsatulekahjud, aga meil on lihtsalt kuum. Lausa nii kuum, et sain eile esimese kuumarabanduse. Ma ei ütleks, et töötasin eile rohkem päikese käes, kui muidu. Iga jumala päev on vaja ikka õues olla, käia ühest kohast teise ja tube koristades on samuti palju liikumist tubade ja majade vahel. Eile oli aga väga kuiv (võrreldes tavalise superniiskusega) ja tuult ka ei olnud.
Ühel hetkel peale lõunat (kusagil 3 ajal) hakkasin tundma, et pea valutab ja lihtsalt mõte enam ei liigu. Istusin kontoris, konditsioneeriga toas, aga tundsin, kuidas keha ikka veel kuumeneb ja higistab, peavalu süvenes, süda oli ka paha. Lõpuks ei suutnud enam eriti midagi teha, mõttetöö oli null. Tegin kiirelt vajaminevad asjad ära ja lasin jalga. Kodus tegin külma dušši, jõin palju vedelikku ja magasin. Peale tunnist uinakut tundsin ikka, et pea valutab ja võtsin 600-se paracetamoli sisse, aga ei midagi....Täna hommikul oli õnneks kõik ok. Täna päeval aga hakkas samade sümptomite all vaevlema meie konditsioneeride parandaja Andrew...
Asi võib olla ka selles, et me töötame väga palju (see nädal tuli mul 60 tundi ja Markusel 68 - sain taaskord nädala ajaga Eesti kolme kuu palga). Üks asi on töötada jahedas kliimas ja teine asi kuskil 30-40 kraadise kuumusega. Pluss enamasti magame ka ainult 5-6 tundi päevas, mis on ilmselgelt vähe kui teeme 12-13 tunniseid päevi. Miks me ikka nii palju töötame? Esiteks lahkume siit 5 nädala pärast ja teiseks: järgmine nädal tuleb meil kuskil 6 inimest juurde, mis kahandab tundide arvu. Seega peab viimast võtma.
Hakkan juba uskuma, et numbril "13" on mingi tähendus. Nii kui algas uus aasta 2013, hakkasid ka jamad meie resordis pihta. Muidugi omal kohal on ka Murphy seadused. Ühesõnaga toon mõned näited. Kui meil on 80 toast 3 saabujate toad, siis ikka juhtub midagi saabujate toas. Peaaegu iga jumala päev on just saabujate tubadega midagi lahti olnud. Enamasti konditsioneer lekib, mille tagajärjel hakkab mõne aja möödudes ka vaip lekkima. Täna kontrollitud toas see lausa lirtsus. Kui ei ole probleem aga konditsioneeris, siis millegis muus. Näiteks on sipelgamaffia otsustanud lae sisse ja tuppa omale pesa teha, mis tõrjub tavakliendi kohe sealt välja.
Murphy seadus: Kui midagi saab untsu minna, siis ta ka läheb.
Täna oli lisaks probleem Fishing Village ühe toaga, kus põrand lekkis ja päris korralikult. See on ennegi lekkinud (vihmavesi tuleb seinast sisse), aga nüüd kordades hullemini. Tänu sellele, et meil on wet season käima läinud (Iga päev kusagil 3-4 ajal tuleb mõnus paduvihm). Põhimõtteliselt oli kogu tänane päev selline, et kui üks asi sai lahendatud, läks natuke aega mööda ja tekkis kohe uus probleem. Võiks lisada, et kõik asjad muidugi ei saanud lahendatud ja nendest, mis said lahendatud, tuli ette ka ajutisi (Loe: püsivaid) lahendusi.
Murphy seaduse tuletus: Iga lahendus sünnitab uusi probleeme.
Murphy filosoofia: Naeratage...homme on veel hullem.
Mis täna veel juhtus? Meie praegune housekeepingu tiim pani buggy'ga risu. Ilmselt siis liiga suure kiiruse tõttu sõitis masin kõnniteelt välja, kukkudes küljega maapinnale. Õnneks keegi viga ei saanud, kuigi oleks väga kergelt nii võinud minna...Kui sellise alla veel jääks, siis vist nalja ei oleks, päris raske masin ikkagi. Muide see on siiamaani "kraavis", kuna kõigil on täna megatöine tööpäev (minul 13 tundi) olnud ja kellegil pole aega olnud sellega tegeleda. Kindlasti on see praegu klientide seas pommuudis, sest kõik uurivad, mis juhtus.
Murphy konstant:
Asjad purunevad võrdelises seoses nende väärtusega.
Paar päeva tagasi ei saanud me klienti tema tuppa panna (peaaegu igal inimesel on oma kindel tuba), sest meil ei olnud toavõtit! Kuidas saavad sellised asjad siin üldse juhtuda? Kas neid tõesti ei ole võimalik ennetada?? See pole muide esimene kord...Olen paaril korral jätnud mõne toa uksele sildi taolise sisuga: Lugupeetud härra/proua, homme on teie toal mini-service, aga kahjuks ei ole meil teist võtit...Seega kui klient soovis, et tema tuba saaks koristatud, pidi ta võtme vastuvõttu tooma hommikul. Ja endisel on meil mõnel toal ainult üks võti ja see läheb ju kliendile.
Murphy seaduse tuletus:
Võimatu on teha midagi lollikindlaks, sest lollid on haruldaselt leidlikud.
Gattuso laiend Murphy seadusele:
Miski pole eales nii halb, et ei saaks halvemaks minna.
Ehrmani kommentaar:
1) Asjad lähevad enne hullemaks, kui nad saavad paremaks minna.
Selles postituses räägin meie resordi vastuvõtu tööst ja võrrelda seda Eesti vastuvõtus tehtud tööga. Kuigi ma töötan siin housekeepingu supervisorina, siis puutun vastuvõtu tööga tihedalt kokku. Nemad istuvad minust üle laua ja Markus on ka vastuvõtus, nii et tean, mismoodi seal enam-vähem on.
Tööaeg:
Nädala sees algab vastuvõtu tööpäev 5:30 hommikul ja kestab 1:30-ni päeval, teine vahetus algab 1:30 - 21:30. Nädalavahetusel algab tööpäev 7:00 - 1:30 ja teine vahetus 1:30-20:00. Seega öövahetusi siin ei ole. Siiski peavad nad vastuvõtu mobiili kaasas kandma, juhuks kui on mingi probleem. Kuna see on väike saar ja siia saab vaid lennukiga, siis öiseid check-ine on väga väga harva. Kui vastuvõtt lõpetab, pannakse letile silt, et vastuvõtt on suletud, küsimuste korral palume pöörduda restorani....Isegi söögipauside ajaks pannakse see silt letile, st et kedagi kontorist ei ole alati asendamas.
Mõnikord teeb vastuvõtt ka lennujaama transporte ehk airport run' i, st viiakse või tuuakse klient/uus töötaja lennujaamast ja selleks läheb kusagil tund. Väga lõbus vaheldus. Seda enam, et vastuvõtu töö seisneb ju enamasti ainult vaimsest tööst: broneeringud, meilid, exceli tabelid jms. Selle aja jooksul saab jälle restoran nende tööga tegeleda, kui mõni klient tuleb.
Markus ISTUB.
Töötingimused:
Mis mulle siin väga meeldib on see, et siin on lubatud istuda. Lisaks enamuse ajast on vastuvõtu töötaja taga kontoris laua taga ja kui keegi tuleb, saab kella lasta. Väga hea lahendus. Vabal hetkel võib minna restorani endale juua tooma (siirupivesi jääga) või tellida restoranist kohvi. Me oleme aru saanud, et kohvi vist maksab ka midagi, aga keegi pole meilt veel raha küsinud.
Eestis olid meil vahetused enamasti 12 tundi pikad ja olid nii päeva kui ka öövahetused. Päevase vahetuse ajal oli ainuke paus lõuna, kus enamasti käisime 20 minutiga ära, sest kiire oli. Pärast oli hea, kui said korra vetsus ka ära käia. Kogu tööaja pidime püsti seisma, sest tooli ei lubatud kasutada, sest "see ei ole ilus". Sealt sain omale veenilaiendite alged jalgadele. Öövahetuse ajal ei olnud kedagi, kes sulle pausi annaks, seega sõime taga kontoris ja polnud harv juhus, kui just klient leti ette tuli (kuskil 1.00 öösel või 5.00 hommikul) ja suu täis üritasid tähtsat nägu teha. Eestis pidasin vastuvõtus poolteist aastat ja seda ilmselt tänu toredale kollektiivile. Muidugi oli ka toredaid kliente, kes mõnikord tuju rõõmsaks tegid.
Eile ostsime kõik vajalikud lennupiletid ära. 16. veebruari hommikul lendame meie praeguselt kodusaarelt Groote Eylandtilt Darwinisse (lend kusagil 2 tundi). Darwinis veedame ühe öö ja järgmine päev lendame Sydneysse. Seal oleme kuni 21. veebruarini, kust seejärel siirdume kaheks nädalaks Uus-Meremaale. Alustame lõunasaarelt, kus on palju mägesid ja fjorde ning hiljem liigume põhjasaarele, kus loodetavasti ka vulkaane näha saame.
Pilt: 4photos.net
Lennupiletite hinnad:
1) Groote Eylandt (GTE) - Darwin (DRW) hinnaga 229 AUD
2) Darwin (DRW) - Sydney (SYD) hinnaga 184 AUD
3) Sydney (SYD) - Christchurch (CHC) hinnaga 213 AUD
4) Auckland (AKL) - Sydney (SYD) hinnaga 213 AUD
Kokku: 839 AUD ehk 644 EUR (see on umbes meie nädalapalk)
Ütlesime selle nädala keskel ülemustele ka, et läheme ära. Eks nad natuke kurvad olid, aga enamus ongi siin kusagil 3 kuud ja siis lähevad edasi. Täna on meil Markusega vaba päev, aga me istume toas, kuna väljas on meeletu kuumus ja lihtsalt ei jaksa õues olla. Praegu sajab meil iga päev vihma, peale seda on tavaliselt jahedam. Aga, meil on täpselt kuus nädalat siin veel olla, siis saame puhkama minna :)
Pilt: 4photos.net
Väga veider on mõelda, et tulime just Austraaliasse (23.okt), töötame kolm kuud ja juba saame võimaldada endale paarinädalast puhkust. Peale seda tahame minna farmi tööle, et teha 88 farmipäeva ära ja siis saame ka teiseks aastaks Austraaliasse jääda...
Oleme meie kaastöötajad kaasanud ühe eesti loo fännamisse. See on Leslie Da Bassi "Kassatshekk". Kuna refrään neile meelde jäi, siis hakkasid nad seda laulma, aga aru nad sellest ei saanud. Täna ma siis mõtlesingi, et tõlgiks selle loo ära ja paneks meie Facebooki kommuuni. Asi hakkas pihta laulusõnade otsimisest, mida ma aga muidugi ei leidnud. Vist esimene lugu, mille lüürikat pole netist saanud.
Noo...mis mul siis üle jäi. Hakkasin kõigepealt siis ise eestikeelseid laulusõnu kirjutama lihtsalt lugu kuulates, seejärel hakkasin tõlkima inglise keelde. Kasutasin google translatori abi, sealt saab häid sõnu, aga päris valmis lauseid mitte. Saab, aga need ei kõla normaalselt. Igatahes jagan seda ka teiega...Eesti keeles peaks kõik olema enam-vähem nii nagu laulus, aga ingliskeeles päris sõna-sõnalt ei tõlkinud. Kuidas oleks auto põhjavalgus inglise keeles?? Kas Eestis ka seda lugu fännatakse? Tean küll, et see juba vana, aga küsija suu pihta ei lööda.
Siis
kui sul tuleb kliendikohtumine ja sa kihutad tuhatnelja ümbernurga poodi, et
osta natuke küpsiseid nõupidamisteruumi lauale, kondiitriäri lett võtab silme
eest kirjuks, sa tahad jätta head muljet ja valid kaua ja korralikult, möödub
vaid pool tundi ja juba jooksedki tagasi Valeri küpsised kotis ning mõtted
säraval presentatsioonil, aga mida sa
unustasid võtta mees, oi
(English) Then
when you are having a client meeting and you rush to shop around the corner to
buy some cookies for a meeting room table, cake shop counter is confusing You,
but You want to leave a good impression so You choose long and well. Only
thirty minutes will pass and already You are running back with Valeri cookies
in Your bag and Your thought are on bright presentation, but what did You
forgot to take, man? Oh
Tsekk, tsekk,
tsekk, kassa-kassa tsekk- tsekk
Kassa tsekk
tsekk tsekk
Kassa-kassa
tsekk tsekk
Receipt,
receipt, receipt, cash register receipt
....
Did You take
the receipt?
Tsekk, tsekk,
tsekk, kassa-kassa tsekk- tsekk
Kassa tsekk
tsekk tsekk
Kas sa tseki
võtsid?
Tsekk, tsekk,
tsekk, kassa-kassa tsekk- tsekk
Kassa tsekk
tsekk tsekk
Kassa-kassa
tsekk tsekk
Tsekk, tsekk,
tsekk, kassa-kassa tsekk- tsekk
Kas sa tseki
võtsid? Okoou
Siis
kui sul tuleb mõte teise mehe naine salaja restorani viia ja sa valid välja
mingi väga kalli koha, aga mitte kõige kallima. Sul võtab selja higiseks kui
vaatad, palju siuke ilus peenike beib võib süüa ja arvutad meeleheitlikult, kui
kaugele selle raha eest oleks saanud reisida. Sa joodad ta päris õliseks ja tundub,
et täna lähete lõpuni. Ju sellepärast unustasidki lahkudes võtta...
(English) Then
when you have the idea to take another man´s wife in secret to the restaurant and
you choose out of a very expensive place, but not the most expensive. You will
sweat when you look how much can such a beautiful thin babe eat and You calculate desperately,
how far You could have travel with this money. You will get her really drunk
and it seems that today You will go to bed. I guess that's why You forgot to
take.
Tsekk, tsekk,
tsekk, kassa-kassa tsekk- tsekk
Kassa tsekk
tsekk tsekk
Kassa-kassa
tsekk tsekk
Tsekk, tsekk,
tsekk, kassa-kassa tsekk- tsekk
Kassa tsekk
tsekk tsekk
Kas sa tseki
võtsid?
Tsekk, tsekk,
tsekk, kassa-kassa tsekk- tsekk
Kassa tsekk
tsekk tsekk
Kassa-kassa
tsekk tsekk
Tsekk, tsekk,
tsekk, kassa-kassa tsekk- tsekk
Kas sa tseki
võtsid? Okoou
Kõik, kõik
kõik tuleb kulusse kanda, sest muidu saad sa oma raamatupidaja käest pähe.
Kõik, kõik
kõik tuleb kulusse kanda, sest muidu saad sa oma raamatupidaja käest pähe.
Siis
kui sul tuleb mõte oma autot tuunida, sest uued mudelid on kõik nii mõttetud ja
tegelt see, mis sul on, see 8 aastat tagasi toodetud versioon, on just kõige
parem. Siis seisad kindla plaaniga poes võtta mingi spets sinine põhjavalgus ja
miks mitte juba ka need kihvtid sinised Led tuled uksenuppude sisse. See kõik on nii kuradi äge, et lõpuks kraamiga
poest lahkudes unustad täiesti....
(English) Then,
if you have the idea to pimp Your ride, because the new models are all so pointless
and actually the one You are having, this 8 years ago produced version, is the
best. Then You will have a certain plan and You stand in the shop to get some
special blue lights for the car bottom and why not to have those cool blue Led
lights on doors knobs. This is so fucking awesome that when You are leaving
from the store with all that stuff You totally forgot to take....
Tsekk, tsekk,
tsekk, kassa-kassa tsekk- tsekk
Kassa tsekk
tsekk tsekk
Kassa-kassa
tsekk tsekk
Tsekk, tsekk,
tsekk, kassa-kassa tsekk- tsekk
Kassa tsekk
tsekk tsekk
Kas sa tseki
võtsid?
Tsekk, tsekk,
tsekk, kassa-kassa tsekk- tsekk
Kassa tsekk
tsekk tsekk
Kassa-kassa
tsekk tsekk
Tsekk, tsekk,
tsekk, kassa-kassa tsekk- tsekk
Kas sa tseki
võtsid? Okoou
Siis
kui sul tuleb tahtmine ellu äratada oma vana unistus teha bändi ja sa siirdud nii-öelda
spontaanselt pillipoodi, seal soperdad Led Zeppelini ja Metallica ballaade
kitarril ning müüja naeratab sulle tunnustavalt ja müüb sulle kõige kallima
kitarri. Sa ostad ka trummikomplekti, sündi ja veel mingit tehnikat, millega
pidi saama salvestada ning kiirustad oma maja keldrisse. No kurat täitsa läks
meelest noh....
(English) Then
if You have the desire to bring to life Your old dream to make a band and you
will go to the music shop, there You are playing Led Zeppelins and Metallicas
ballads on guitar and the seller is smiling approvingly to You and she will
sell You the most expensive guitar. You will also buy a drum kit, synthesizer
and some more technique for recording and then You rush to Your basement. Oh
fuck, I totally forgot to take...
Tsekk, tsekk,
tsekk, kassa-kassa tsekk- tsekk
Kassa tsekk
tsekk tsekk
Kassa-kassa
tsekk tsekk
Tsekk, tsekk,
tsekk, kassa-kassa tsekk- tsekk
Kassa tsekk
tsekk tsekk
Kas sa tseki
võtsid?
Tsekk, tsekk,
tsekk, kassa-kassa tsekk- tsekk
Kassa tsekk
tsekk tsekk
Kassa-kassa
tsekk tsekk
Tsekk, tsekk,
tsekk, kassa-kassa tsekk- tsekk
Kas sa tseki
võtsid? Okoou
Kõik, kõik
kõik tuleb kulusse kanda, sest muidu saad sa oma raamatupidaja käest pähe.
Kõik, kõik
kõik tuleb kulusse kanda, sest muidu saad sa oma raamatupidaja käest pähe.
Lõpuks võtsin käsile ja tegin Austraalia pangaarvelt Eesti pangaarvele ülekande. Eesti pangast läheb maha praegu ainult õppelaen, rohkem võlgu kellegi ees ei ole. Aussis kasutan Commonwealthi panka ja Eestis Swedbanka. Kandsin 1022 dollarit ehk 803 euri Eesti arvele. Ülekande tegemisel näitab juba ära, et 22 dollarit ehk 17 euri läheb teenustasuna, kusjuures ei sõltu summa suurusest. Tundus, et siis polegi hullu raha kanda, mis see 17 euri ikka enam on. Aga pangaülekanded on teise valuutakursiga ja need on loomulikult kliendi kahjuks ja panga kasuks. Lisaks võttis Swedbank 5,75 euri teenustasu, seda näitab konto väljavõttel eraldi (VMK teenustasu).
Ühesõnaga ma kandsin 803 euri ja kontole jõudis sellest 724 euri. Kaduma läks seega 79 euri, mis teeb kuskil 1200 krooni. Jube mõelda!!! Ei taha kellegile niisama oma raha kinkida, peame hakkama uurima paremaid võimalusi, kui ükskord on vaja koju minna. Mõtlesin, et ehk on kõige targem nii, et austraalia pangakaardiga maksad Eestis...Raha välja võtta ei tohiks, siis lähevad jälle igasugu teenustasud jms maha...Kui saan targemaks, jagan infot ka teile :)
31. detsember oli meil tavaline tööpäev. Nagu ikka ärkasin 5:25, läksin 6.00 tööle, võtsin Markuse ka kaasa, sest ikka veel pole mul piisavalt inimesi housekeepingus. Esimese poole tunni jooksul juhtus kohe paar õnnetust. Hakksime tube koristama, tõime oma musta pesu trolley välja ja see kukkus mul terrassi pealt maha. Siis kui selle Markusega üles saime, võtsin teise käru (kus peal on linad, rätikud, seebid-sampoonid jne) ja sealt pealt kukkus veekast üle terrassi. Hiljem pausi ajal juhtus Markusel ka õnnnetus. Ta oli püsti ja hakkas särki seljast ära võtma ning pani sõrmedega vastu tiivikut. Nüüd paaril sõrmel on pisut nahk maas.
Kogu tööpäeva jooksul ei olnud üldse tunnet, et täna on aastavahetus. Siiski, õhtul 9-10 ajal hakkasime meie Staff Villages jooke tegema, mõned olid juba päris purjus (need, kes päeval lõpetasid). Mina ja Katu tegime mojitosid. Ostsime alkopoest ainsat valget rummi Bacardit ja ülejäänud kraami saime kõik meie köögist (pruunsuhkur, mint, purustatud jää). Päris hea oli vahelduseks midagi muud juua, kui rumm ja koola. Meie aja järgi kell 11 olime manedžeride poolt kutsutud resordi restorani-baari, kus saime šampust, õlut ja siidrit juua. Lisaks olid ka mõned snäkid. Telekast vaatasime, kuidas võeti uus aasta vastu Sidneys. Päris võimas ilutulestik. Järgmine aasta saab ehk sinna mindud selleks ajaks.
Arrrr.
Mis oli aga teistmoodi? Me ei näinud mitte ühtegi ilutulestikku. Meie hotell pauku ei teinud ja kaugemalt ei näinud ka midagi. Väikse saare asi. Seega kui kell sai 00:00 soovisime kõigile head uut aastat ja tulime tagasi oma kodukülla, kus hakkasime edasi jooma. Kõik olid päris lõbusas tujus, paari tunni pärast hakkas meil enam-vähem karaoke pihta. Pole ammu nii tore olnud. Kusagil 3 ajal läksin ära magama...
1. jaanuaril töötasin 3 tundi, sest riigipühadel ei taheta palju tööd anda. Tunnihinne on mul 54 dollarit riigipühal ehk pea poole rohkem. Whoohoooo!
