Sydney

Sydney

27 January 2013

Õhus on pingeid

Tulevik meie resordis tundub olevat pisut vaiksem kui praegu. Esiteks käivad kõlakad, et umbes 20 püsiklienti lähevad linna korteritesse elama, sest seal saavad nad kuskil 3 korda odavama majutuse (linna korteritest lähevad need inimesed ära, kelle töö sai kaevanduses otsa). See kõik peaks pihta hakkama 1. märtsist. Võib-olla meie juhtkond teeb targasti ja hakkab püsiklientidele hinda langetama, sest turistid siisaküll ei tule. 

Siin resordis pole tavainimestel ju midagi teha. Kui sa tahad oma autoga saarele tulla, pead kuskil 1000-2000 dollarit auto kohale toomise eest maksma, majutuse ja kvaliteedi hinna suhe pole paigas, saarel peab olema enamike vaatamisväärsuste jaoks külastusluba ja transpordivahend (rendiautod on ka kallid, rendirattaidki pole), meres ujuda ei saa (haid, krokodillid, meduusid), alkoholi tarbimiseks läheb vaja alkoluba, lennupiletid on kallid jne. Siin on mõned üksikud turistid ära eksinud ja no eks nad ole siin väga palju vingunud kõiksugu asjade üle.

Kui nüüd peakski juhtuma see, et meil kliente jääb vähemaks, siis ilmselgelt hakkab ka töökäte vajadus langema. Meil praegu on isegi liiga palju töötajaid, osadele otsitakse iga päev mingsuguseid lisatöid. Paar päeva tagasi üks lasti lahti ka, sest ta ei pesnud korralikult põrandat ja jättis kusagile õli sisse panemata!!! Kõik arvavad, et see oli seetõttu, et meid on liiga palju ja tuleb hakata kaadrit vähendama. Aga õnneks tüüp oskas end ära rääkida ja sai tagasi tööle. Tundidest nii palju, et kui enne saime keskmiselt 60 tundi nädalas, siis nüüd tuleb arvestada 40-50 tunniga.

Igatahes tundub, et läheme siit õigel ajal ära ja hoiame kontakti inimestega, kes siia pikaks ajaks planeerivad jääda, et siis hiljem uurida, kas on üldse mõtet tagasi siia tulla (kui saab vähe tunde, siis ilmselt pole väga pointi). Meie töötajate omavaheline õhkkond on ka üsna pingeid täis, siin süüdistatakse inimesi asjades, mida nad ei ole teinud, lihtsalt osad üritavad kõike vigu teiste kaela ajada. Mis veel mind häirib on see, et mina olen kuus päeva nädalas hommikuti tööl (alustan 6.00 ja lõpetan 16.-18.00 vahel), aga Markus on just õhtuti vastuvõttu tööle pandud. Muidugi kolm korda ta tegi housekeepingut ka, siis saime ühel ajal ärgata. No õnneks me siin väga ei vingu, sest me läheme varsti niikuinii ära. Üritame veel viimast teenida ja vastu pidada, 3 nädalat veel jäänud.

No comments:

Post a Comment