Puhkuseplaanid ehk saaks juba minema

Siin me töötame

Meil sai eelmine nädal töö otsa, aga pühapäeva õhtul võtsid asjad üsna huvitava pöörde. Nimelt kella kaheksa paiku õhtul kuulsime, kuidas köögiuks käis pidevalt kinni-lahti. Siin elab üks mees veel, aga ta käib köögis harva, sest tal on oma karavan. Mõtlesime, et see kõlab natuke kahtlaselt. Tegime siis ukse lahti ja vastu vaatas kaks aasia päritolu noormeest. Nemad tulid siia tööle. Nad olid palgatud tööle läbi agentuuri Goondiwindisse, mis on siit vähemalt 8 tunni sõidu kaugusel. Seal ei pidavat tööd olema ja siis nad saadeti siia. Üks neist veel ütles, et hiljem saabub veel kolmas neist ka eraldi autoga. Markus veel uuris, kas neil on eelnevat kogemust ka. Üks vastas, et natuke on ja teine, et ta pole enne sellist tööd teinudki. Inglise keeles on neil väga tugev aktsent ka.

Selle peale ütleks vaid: t-ü-ü-p-i-l-i-n-e GrainCorp. Meile ei ole tööd, me oleme siin olnud pikalt, meil on kogemus juba peaaegu kõiges ja siis tulevad mingid tüübid, kes ei tea asjadest mitte midagi. Kuna nad on läbi agentuuri, siis me eeldasime, et nad peavad neile mingid kindlad tunnid nädalas garanteerima, seega nad saavadki siin töötada, kuigi enam eriti midagi teha ei ole. Esmaspäeva hommikul oli meil kaheksa inimest tööl ja harvesti ajal oli meid kuskil 11-12. 

Esmaspäeva hommikul läksime kontorisse suure ülemusega rääkima. Ütlesime, et me läheme kaheks nädalaks puhkusele, aga et kui me tagasi tuleme, kas siis meil tööd on. Ta ütles, et helistaksime talle 5. nda septembri paiku, siis ta oskab ehk täpsemalt öelda. Lisaks küsisin, et kas ma pean sample standi koolitusele ka minema sel kolmapäeval, sest ma olen tavaliselt seal koguaeg töötanud ja eeldan, et ka nisu hooajal olen seal. Siis ta vastas, et läheksin kolmapäeval koolitusele :D

Mina olen ca 1.70 pikk

Nüüd me olemegi kaks päeva Capellas oma armsas 3x3.5 m toas istunud ja vaatanud, kuidas teised mõnusalt tööd siin teevad :) Või siis imestanud, kui palju kola on kolmel väiksel asiaadil. Terve köök on nende toidutavaari täis. Tundub, et väga korra-armastajad nad ka pole. Pidevalt on uksed pärani lahti, nülitud kanakoib laual vedelemas, must pliit, pruunid üllatused vetsupotis jne. Sellised toredad igapäevanähtused, mille peale me tavaliselt üksteisele ütleme: "Tahaks juba Eestisse."

Veel üks põhjus, miks meile siin ei meeldi, on see, et paljude jaoks enda järelt koristamine ei ole elementaarne nähtus. Mullaste tööjalanõudega tullakse kööki, oma pesemata nõud jäetakse vedelema, prügikasti pannakse ikka veel prügi, kuigi see on ääreni täis jne. Meie oleme siin puhtusearmastajad, sest me ise elame siin ja kokkame ning pahatihti lõpuks koristame ikka teiste järgi, sest kuidas ma saan endale süüa teha räpases köögis? Oleme ka enne teiste tulekut koristanud, et teistel oleks hea ja kerge asju lahti pakkida jne. Ja tänu on siis selline...Kõige hullem on see ka, et jutt ei aita. Mõni vabandab korra, teine koristab oma laga ära ja vaatab vihase näoga otsa, et sina julged teda kamandada ning päev hiljem on kõik täpselt seal samas, kus enne. Enne oli vähemalt naiste WC korras, sest seda kasutasid ainult naised, aga nüüd on sinna ka üks asiaat tunginud. Tule taevas appi!

Homme lähen koolitusele, mis kestab orienteeruvalt 9st 4ni ja see on Emeraldis. Iga aasta enne nisu hooaega tehakse uued koolitused, muidu ma ametlikult enam vilja testida ei tohi. Eelmine aasta oli see kaks päeva, see aasta olen juba kogenud, seega saab ühe päevaga hakkama.

Natuke saime ka puhkuseplaane teha. Me isegi uurisime soodsaid variante Aasiasse, täpsemalt Balile puhkama minna. Kahjuks me peaksime Emeraldist veel lennukiga Brisbane´i minema ja soodsaim ühe otsa lend oli 115 daala, seega kahe peale oleks meil 460 daala ainult selle siselennu peale läinud. Lisaks ka veel see, et kuigi otsisime viimase hetke pakkumisi ja hetkel on madalhooaeg, siis ikkagi oleks ainuüksi lennud ja majutus meile läinud maksma üle 1000 dollari näkku. Kohapeal oleks ilmselgelt veel väljas söömas käinud ja ekskursioone võtnud, nii et oleks liiga kulukaks läinud.

Esialgne plaan. Algus ja lõpp Capellas

Selle asemel plaanime minna Austraalia rannikule, kus me peaaegu kahe aasta jooksul üldse pole olnud. Mõned üksikud päevad. Ookeanis oleme ujunud ka vast 4-5 korda. Plaanime startida neljapäeva hommikul ja kokku peaks meie tripp olema kuskil kaks nädalat. Enamuse ajast proovime ööbida rahvusparkide telkimisplatsidel, kus näkku hind on ca 5-6 dollari kanti öö. Karavanparkides telkimise hind on umbes 30 dollari kandis kahele, mis pole ka paha diil. Alustame Cape Hillsborough rahvuspargist, käime läbi Mackay´st, Gladstone´ist, teele jäävatest randadest ning esialgne lõpp-punkt on Agnes Water ja Town of 1770.

Vähemalt peaks järgnevates postitustes vähe ilusamaid pilte tulema :)

Õhtusel jalutuskäigul leidsime endale sõbrad