Seiklused ratastel vol 1

Blue Mountains

Esmaspäeval oligi viimane tööpäev meil. Tore oli see, et iga farmer tänas mind ja Markust abi ja hea töö eest. Naljakas oli see, kui mõni ütles, et ah tuled ju järgmine aasta tagasi. Siis vastasin, et ei saa enam tulla. Siis vastas: "Kas ma ei näegi sind siis enam kunagi?". Kõik võtsid meid nii omaks, et lausa kahju oli lahkuda. 

Õhtul läksime ülemuse ja tema naisega kohalikku hiina restorani õhtusöögile. Me pole ju mitu nädalat korralikult söönud, enamasti mingit külmutatud toitu soojaks teinud ja nüüd saime nii head sööki ja mugisime kenasti punud täis. Toit oli küll väga hea. Ülemus tänas ka meid, et nii head tööd oleme teinud ja soovis meile kõike paremat. Nii palju kiita saime ühe päeva jooksul :)

Teisipäeva hommikul pakkisime veel viimse kola kokku, mida oli ikka omajagu. Kuna osa kraamist panime katuseraamile, siis pidime katusele pandavad kotid veel ekstra hoolikalt ära pakkima. Hommikul 11.30 paiku hakkasime liikuma ja tegime töö juures veel väikse ringi ning võtsime suuna Cowra poole. Ilmaga väga ei vedanud, sadas palju vihma.

Õhtul 7 paiku jõudsime Cowra linna, kus elab meie eelmine ülemus Steve. Tal on ilus ja suur maja äärelinnas künka otsas. Nii ilusat maja pole meie veel Austraalias olles külastanud. See oli ka ainult 14 aastat vana ja väga suur. Meie tuba oli ka väga ilus. Steve tegi meile grillil steiki, kartulit ja valmistas salati ka veel juurde. Taaskord sai kõhu kenasti korralikku toitu täis. Siis rääkisime tööelust, Markus ja Steve jõid viskit, mulle anti Bailey´st. Steve oli lõpuk väga huvitatud Eesti elust ja eelkõige saunast. Rääkisime, et saunas peab olema ikka vähemalt 90, et mõnus oleks.

Steve selle peale: "Õhuniiskus, jah"

Mina: "Ei. Temperatuur"

Steve: "Aaa...Fahrenheit"

Mina: "Ei, ei. Celsius ikka"

Steve´i nägu hämmingus :D 

Teel Sydneysse

Hommikul läksime edasi Sydney suunas. Meie auto sumpsil oli väike auk sisse tulnud ja nüüd ta tegi kena ralliauto häält. Põikasime korra läbi Blue Mountainsi ühe vaatluskoha juurest, et taaskord suuri mägesid imetleda. Siis ruttu aga Sydneysse. Sõit sinna oli päris närvesööv, liiklus oli tihe ja 100 alas juba lootsin, et tuleb 60 märk. Aga isegi siis, oli jube. Hea, et meil ikka GPS on, muidu ei kujutaks ettegi, kuidas seal hakkama saaks. Ei jõua nii kiirelt teed jälgidagi, kui juba kusagile reastuma peab. Jalgsi ikka suurlinnas palju kergem...Meie öökoht oli YHA hostelis, sest seal pakuti 25 dollari eest parkimiskohta. Muidu kesklinnas oli parkimine ööpäevaks 100 dollari ringis! Täiesti jube. YHA hostelis muidu on kõrgemad toahinnad, aga kokkuvõttes ikkagi võitsime, sest parkimine oli palju soodsam. Tahtsime muidu Sydneys olla 2 ööd, aga jäime vaid üheks, sest muidu oleks liiga palju raha maksnud.

Sydneys läksime taaskord ooperimaja vaatama, mida oleme juba kaks korda näinud, aga nüüd tundub, et me enam Sydneysse ei tule ja tahtsime ikka viimast korda seda näha. Nii ilus arhitektuurne hoone ka ju. Kella 6 paiku läksime meie traditsioonilisse söögikohta Waterfront Grilli. Sõime seal väljas rahulikult õhtusööki ja järsku läks üks paugitamine lahti. Purskaevud hakkasid tantsima muusika taktis ja rakette lendas taevasse. Praegu on Sydneys Vivid festival, mille raames laseriga lastakse suurtele majadele igasugu pilte ja valgust ning selle raames oli ka siis ilutulestik ja veeshow. Päris tore üllatus, eks Sydnes toimub alati midagi üllatavat meie jaoks :) Kahju oli ainult sellest, et meil fotokat kaasas ei olnud. Telefon teeb viimasel ajal väga häguseid pilte.

Me arvasime, et Vivid on ainult nädalavahetusel, aga selgus, et ei ole. Teadsin, et nad lasevad ooperimajale ka igasugu kujundeid laserite abil ja tahtsime seda ka näha. Võtsime väikse paadikruiisi, mis maksid vaid 10 dollarit edasi ja tagasi. Saime paadiga Harbour Bridge alt läbi sõita ja ooperimaja kõrvalt, nii et nägime vägevaid valguslahendusi. Rohkem pilte SIIT 

Natuke pilte ka...