Sydney

Sydney

31 May 2014

Seiklused ratastel vol 2


Markus putitamas
Postitus number 200!

Neljapäeval, 29. mail läksime ja korjasime Markuse passi ära. See asus teisepool Sydney kesklinna, nii et saime oma autoga üle silla sõita. On ikka suur rauakolakas küll :D Passi saime kibekiirelt kätte ja ma näppasin samal ajal Eesti brošüüre, mis olid inglise keeles. Neid hea isegi lugeda või kellegile anda, kes meie riigist natukenegi huvi tunneb. Peale seda tegime Sydneyst kiirelt vehkat.

Meie auto sumps hakkas aina hullemini lärisema, auk oli suuremaks läinud. Saatsin meie vanale/uuele Capella bossule sõnumi ka, et nad teaksid kui kaugel me oleme ja uurisin, mis päeval siis täpselt peame tööl olema. Vastus oli siis järgmine: "Karilin alustab ilmselt esmaspäev või teisipäev. Markus arvatavasti natuke hiljem, aga ärge kiirustage, sest kiire veel ei ole." Ehk siis me ei saanud üldse mitte targemaks. Me oleme niigi skeptilised Graincorpi suhtes, sest nad üldiselt ajavad ainult suurt jahu, aga kuna me olime juba autoga teel, siis sõitsime edasi...

Esimene peatus oli ühes parkimiskohas, kus Markus üritas sumpsi natuke Macgyver´i teibiga parandada ja sellest oli kasu tervelt 2 kilomeetrit, siis tuli kogu lärin tagasi. Selge pilt. Asusime siis töökoda otsima ja esimeses linnas võeti meid üsna kohe vastu. Onu arvas, et see auk väga hea välja ei näinud, aga no see oli umbes 3 x 4 cm auk. Kokku läks maksma meile sumpsiparandus 187 dollarit, millest remondimehe töötasu oli 50 dollarit.

Teel Narrabri´sse

Teekond jätkus Narrabri suunas, kuhu plaanisime ööseks jõuda ehk läksime Katule külla. Tahtsime varem kohale jõuda, et ei peaks pimedas sõitma, sest liiklus oli tihe, aga sumpsiparandus lükkas sõitu edasi. Jõudsime pool 8 õhtul Katu juurde. Nad üürivad tuba ühes suures majas ja töötavad puuvilla farmis (cotton gin). Me polnud üksteist aastavahetusest saati näinud, nii et juttu jagus ikka kauemaks. Võtsime Põltsamaa Tõmmu ka kotist välja, mis on meiega kaasas käinud kogu meie Austraalia aja. Kunagi ei raatsinud seda lahti teha, aga nüüd mõtlesime, et tagasi Eestisse ka sellega ei tahaks minna ja kohalik ehk ei oleks osanud seda hinnata. Neli eestlast: Katu, Triin, Markus ja Karilin tegid sellele nüüd lõpu peale :) Tore oli olla seltskonnas, kus sai terve õhtu eesti keelt rääkida ja üldse nalja sai. Olime peaaegu poole 2ni üleval, mis oli meil vist selle aasta rekord :)

Hommikul taaskord autole hääled sisse ja Roma nimelise linna poole teele. Sisemaad mööda sõites on ikka kurb küll. Mitte midagi erilist teel ei ole. Ainult põllud (peamiselt puuvill, nisu) ja üksikud linnad. Põllud on aga meeletult suured, vahest sõidad ühte põldu mitu kilomeetrit ja lõppu lihtsalt ei näe. Linnade kaugused jäid aina suuremateks. Hea on aga see, et liiklus oli nii väike, et saime kiirelt edasi minna. Rannikut mööda võttis ikka palju rohkem aega.

Roma linna jõudsime viie paiku õhtul ja ööbisime karavanpargis, kust leidsime kõige soodsama toa 95 dollariga, mis tegelikult on väga kallis. Sellel polnud WC-d ega dušširuume, aga õnneks need olid 10 meetri kaugusel meie hütist. Linnas midagi vaadata ei olnud, kõik need sisemaa linnad on enam-vähem ühesugused, nii et olime toas ja läksime vara magama.

Täna, 31. mail oli viimane sõit jäänud Roma´st Capellani. Natuke peale lõunat jõudsime Emeraldi, tegime kiire šopingu ja tulime Capellasse, et näha, mis seis siin on. Natuke tundsime, et oleme allakäigu suunas, sest Capellast eelmine aasta lahkudes mõtlesime, et ei tule siia kordagi tagasi, aga siin me nüüd oleme :D Eks ikka tekkisid kõhklused töö osas, kas siin ikka korralikult tunde saame, sest Steve ütles meile, et Graincorp kavatseb see aasta sulgeda 100 saiti, sest eelmine aasta nende kasum kahanes jne. 

Kohale jõudes nägime, et nad olid isegi avatud! Sorgumi punker paistis ja täna oli neil 18 rekkat olnud, mis on esimese nädala kohta üsna ok. Järgmine nädal pidid veel mõned farmid alustama, nii et lootust on. Bossu naine oli tööl ja rääkis, et Capella võtab siin osariigis ilmselt kõige rohkem sorgumit vastu, mis on jälle hea uudis. Halb on see, et töölisi pidi seekord rohkem olema, ja töö hakkab käima kahes vahetuses, nii et ei tea veel, mis täpselt saab. Eks varsti selgub :)


Mõned mäed eksisid ka vahest maastikule

Selline on siis puuVILLA põld

Siit need vatitupsud tulevadki


Paljud teeääred olid vatitupse täis, mis rekkatelt maha olid lennanud.
Pallid gini juures

No comments:

Post a Comment