Kolm nädalat Capellas!

Uskumatu, et Eestis on hetkel suvi ja Jaanipäev! Natuke kadedaks teeb küll kui näeme Facebookis ilusaid suviseid pilte :) Eelmine aasta sai sel ajal ju kodus oldud, aga väga hullu ka pole, sest 4 kuu pärast oleme ka meie kodus :) NB! Lennupileteid pole ikka veel ostetud.

Eelmine neljapäev oli meil esimene palgapäev Graincorpis see aasta. Minul oli 73 tundi ja Markusel üle 80-ne, aga palk oli üsna keskpärane, kuna siin ületunnid hakkavad jooksma alates peale 10-ndat tundi. Finley oli ikka kullaauk siinsega võrreldes :)

Eelnev töönädal oli kohati päris lebo. Nimelt kolmapäev ja neljapäev ei käinud meil mitte ühtegi sissetoova viljaga rekkat. Naljakas juhtum oli see, kui neljapäeval kõik 11.55 lõunapausile läksime ja istusime väljas ja jutustasime seal ning siis 12:35 tuli meie ülemus ja karjus, et smoko on 20 minutit ja lõuna on 30 minutit, mitte 40 minutit ega tund aega ning pausi aja sisse läheb ka travelling time ehk siis kui sa jalutad saidi teisest otsast siia, siis lõuna hakkab tiksuma ajast, kui sa jalutama hakkad? No see on täielik jaburus. Oleme juba kuulnud ka, kuidas ülemus on kirjutanud incident reporte et osad on liiga kaua lõunal olnud. Selline tunne, et ta kusagil stopperiga istub nurgas ja paranoiliselt koguaeg vaatab, kes mida ja kui kaua teeb. Pole ime, et siin osad seinaääri mööda liiguvad :D

Sorghum

Teiseks...Me Markusega ei teadnudki, et hommikune paus oli 20 minutit, oleme alati u 15 minutit teinud, miks siis ta meile karjuma ei tulnud, et me liiga vähe oleme pausil olnud? :D Või kui on kiired päevad olnud ja tõesti pole võimalust isegi 30 minutit lõunal käia ja teed 5-10 minutiga selle ära, siis seda ei näe mitte keegi. Ühesõnaga oleme siin kolm nädalat olnud ja kohati vastukarva on see töölkäimine siin. 

Punased põllud 

Sain endal nädalavahetuse vabaks ja läksin laupäeval Markusele külla. Markus elab ju motellis ja kuna tuba oli nii või naa kinni makstud, siis motellirahvast ei huvitanud, kas seal on üks või kaks inimest sees. Sõitsin Dysarti läbi ühe kruusatee, mis võttis aega natuke üle tunni. Sellel teel on väga palju ilusaid vaateid, igal pool on punakaspruunid sorghumi põllud ja taustal ilusad mäed, aga sõidutee oli künklik ja kohati rööpas, nii et keskmiselt sõitsin 50-ga.

Markus tuli mulle motelli juurde vastu ja kuna ta pidi ainult tunnijagu veel tööl olema, siis läksin temaga kaasa, et näha, milline see sait siis välja näeb. Ega seal tõesti midagi polnudki, tühi plats. Markusega töötas vanem mees Fred ning nende töö oli maa seest igasugune träna välja saada, mis sinna peidetud oli ning seejärel muld ära siluda laaduriga. Enamuse töö tegi ära laadurimees, Markus pidi lihtsalt maast presente, traate jms sodi ära korjama ja auto kasti panema. Markus võib Graincorpi saidil laaduriga sõita, aga see sait seal polnud enam Graincorpi oma, nii et kokkuvõttes oli tal väga lihtne töö. Istus autos ja kui mõni present nähtavale ilmus, läks ja korjas ära ning oligi kõik.

Vaade motellitoa rõdult

Õhtul läksime motelli restorani sööma, sest nemad saavad niikuinii tasuta õhtusöögi ja kaks õlut ka. Motell on ainult kaks aastat vana, päris värske nägi välja. Söögid olid ka üsna suured, ma tellisin endale karri kanaga, mida pole ikka mitu aastat saanud.

Täna hommikul läks Markus tööle, tegid viimased silumised, viisid natuke prügi prügimäele ja 12-ks sai nende töö valmis, nii et saime koos tagasi sõita. Seekord siis teist teed pidi, kus ei pidanud autot piinama :)

Muide olen paljudelt rekkameestelt ja farmeritelt uurinud, kuidas nisu ja kikerherne hooaeg tuleb. Eelmine aasta kestis see septembri algusest oktoobri lõpuni. Plaanisime ju viisa lõpuni siin olla, aga nüüd ei teagi, mis saama hakkab. Kui siia sõitsime, avastasime, et väga vähe nisu on üldse maas ja mõned põllud on alles vaevalt tärkanud. Siin maad uurides kuulsime, et nisu ei saanud õigel ajal vihma ning lisaks pandi teda väga vähe see aasta maha. Enamus farmerid keskendusid sorghumile, sest selle hinnad olid tol hetkel paremad. Seetõttu on meil ka suurem sorghumi hooaeg, et seda pandi lihtsalt rohkem maha. Aga selle arvelt on kikerhernest väga vähe, nisu ka ja kuna vihma pole ka piisavalt olnud, siis on lood üsna nukrad. Lisaks on nad tundidega ka väga koonerdama hakanud, nii et ei oskagi arvata, mis siit üldse saama hakkab...Lihtsalt väsitav on see pidev muretsemine töö ja tundide pärast.

Homme olen taaskord tööpostil, Markus saadab õhtul ülemusele sõnumi, sest too arvab, et Markus on endiselt Dysartis.

Sorghum