Nädalavahetus Melbourne'is

Neljapäeva õhtul peale tööd võtsime kohe suuna sisse lõunasse - Melbourne'i poole. Kohale jõudsime 9 paiku, siis oli linnas juba pime. Esimese asjana otsisime üles meie ööbimiskoha - Melbourne Discovery-nimelise hosteli. Auto jätsime sinna samasse, sest lugesime sealt välja, et parkimine on öösel tasuta ja hommikul alates 7.30 on kaks tundi tasuta. Panime siis auto aknale 7.30 AM kirja, aga hiljem tuli välja, et oleksime pidanud selle eest ikkagi maksma ja nii me endale parkimistrahvi 71 dollari suuruse arvega saimegi. Trahv tehti 9.03 hommikul ja meie jõudsime autosse 9:15! 

Meie hostel oli megasuur ja hästi avara plaaniga. Tuba oli ka päris okey, sai isegi ringi liikuda toas. Õhtul keerasime magama ära, et siis värsketena järgmisel päeval linna avastama minna.

Reede hommikul esimese asjana otsisime autole parkimiskoha ühes lähedal asuvas parkimismajas. Kokku oli meie auto seal 2 päeva ja 2 tundi ning maksis 59 dollarit. Kuna olime nii kesklinna lähedal siis ööpäevaringselt tasuta kohta me ei leidnudki. Vähemalt oli turvalises kohas. Peale seda tegime Markusele uue passipildi, mida sai teha postkontoris. Teenindaja tegi selle oma leti taga ära. Markuse taha tuli laest üks valge kardin, tehti paar pilti, prinditi kohe välja ja 2 minutiga oli kõik tehtud. Väga kiire süsteem!

Edasi suundusime hommikusöögile ja peale seda läksime šoppama DFO-sse, mis on üks väga-väga äge koht, kus saab brändiriideid (Adidas, Nike, Guess, Hilfiger, Calvin Klein ja muud taolised) supersoodsalt. Enamus asjad olid allahinnatud ja siis tuli müüa ja ütles, et täna on selline diil, et sellest hinnast läheb veel paarkümmend protsenti alla. Sain endale uued teksapüksid 60% soodsamalt, Markus sai ka väga odavad teksad jne. Eks mõned asjad olid allahindlusega ka väga kallid, aga suur osa kaupa oli küll väga hea hinnaga. Kaubanduskeskus ise oli ka päris suur, kõike ei jõudnudki läbi vaadata. Sinna oleks just hea minna enne Eestisse tulekut.

Õhtul jalutasime kesklinnas ringi ja otsisime söögikohta Yarra jõe ääres, kus oli ilus linnatulesid vaadata. Samal ajal oli teisel pool silda Moomba Festival, mis meie mõistes oleks nagu ülimegasuur Tivoli tuur. Peale õhtusööki tegime suure jalutuskäigu läbi "Tivoli tuuri", jõe peal olid lisaks veesuusahüppe võistlused (kell 11 õhtul!) ja tänavalt leidus palju muusikuid, kunstnikke ja niisama trikitajaid. Meie tähelepanu pälvisid kaks noormees bändist Pludo (koduleht: http://www.pludo.com.au/ ), kes tegid meeletult head muusikat, neil oli muidugi korralik helisüsteem ka. Nii hea oli kuulata ja vaadata, kuidas noored kirega asja juures olid. Lõpuks ostsime nende plaadi ka. Muide neid jälgis suur hulk inimesi, nii all kui üleval silla peal ja plaate toodi koguaeg juurde, sest need läksid nagu soojad saiad. Väga äge oli vaadata! Nii põnev on mu meelest õhtul jalutada ja neid esinejaid vaadata, kõik tasuta ka veel.

Moomba Festival

Peale seda jalutasime jõe ääres, vaatasime võistlust jõe peal ning kolasime niisama ringi ja avastasime linna. Hostelisse jõudes oli uni magus :)

Laupäeval sõitsime linnasisese tasuta trammiga ringi, mis viib põhiliste vaatamisväärsuste juurde. Kohe lähedal oli üks ilus park ja katedraal, kus me maha hüppasime. Laupäeval muutus Melbourne meie jaoks palju ilusamaks, sest reedel olid igal pool ehitus- ja teetööd ning ühtegi parki valges kah ei näinud. Katedraalis hakkas parasjagu pulm pihta, aga saime kiirelt korra sisse piiluda ja ümber hoone ringi jalutada. Edasi läksime Fitzroy parki, kus oli suur roheline ala, mõned lillepeenrad, lillemaja jne. Hästi ilus ja mõnus.

Federation Square

Edasi avastasime Federation Square'i, kus on väga huvitava arhitektuuriga hoone. Käisime seal sees natuke kolamas ka, aga kunst, kus naisel ripub banaan hargi vahel, ei olnud päris meie rida. Leidsime õnneks mõned huvitavad maalid ja mööbliesemed, mis huvi pakkusid. Mulle meeldis ka nende lagede valgustuslahendus, mis oli väga teistmoodi.

Siis hüppasime trammile, mis viis meid loomaaia nimega Melbourne Zoo lähedale ja meil oli aega 1,5 tundi seal ringi liigelda. Nägime gorillasid, arhve, kaelkirjakuid, elevante, zebrasid, tiigrit, paabianit, jõehobu jne. Üritasime keskenduda nendele loomadele, keda polnud enne näinud (nt kaelkirjak), känguruid me nt vaatama ei läinud, sest aeg oli limiteeritud. Loomaaia ülesehitus mulle meeldis. Jalutusrajad olid väga huvitavad, loodus pidevalt muutus, vaatemajakesed olid erinevalt ehitatud, radade juures olid kohvikud ja suveniiripoed jne. Oleks hea meelega ühe jäätise ostnud, aga laupäeval oli väga palju rahvast ning järjekorrad päris pikad. Loomaaia piletihind täiskasvanule oli 30 dollarit, õpilasele 23 dollarit.

Järgmine peatus oli Melbourne'i Eesti Maja! Astusime sisse ja seal oli umbes 10 inimest, aga eesti keelt kuulsime ainult paari inimese suust. Ülejäänud rääkisid inglise keelt. Tutvust tehes leidsime aga eest ühe eestlase, kes 1944. aastal Austraaliasse tuli, siis ta oli alles 14-aastane ning ta on Saaremaalt pärit. Tal vist mingid sugulased elavad Põhja tänaval ja tema nõbu Sass pidi avama Kuressares restorani lähiajal. Hmm. Tutvusime ka tema naise ja pojaga, kes eesti keelt ei rääkinud. Poeg on Eestis käinud. Ülejäänud "eestlased" olid siis austraallased, kelle üks vanematest oli eestlane, aga nemad rääkisid inglise keelt. Ootasime midagi muud eest. Siis aga kohtasime ühte naist, kes seal seda passiasja läbi viis ja tema nägu oli tuttav juba Eesti telekanalilt saatest "Estraalia". Passi tegemiseks oli vaja täita ankeet, anda sõrmejäljed, passipilt ja raha. Eestis pass ära teha tuleb kordades odavam...Ostsime ka natuke Eesti nänni: Salvesti boršisuppi, kõrvitsasalatit ja praekapsast. Borši süües hakkasid neelud kohe leiva järele käima, sai aru, et suur komponent supi kõrvalt on puudu! :D

Õhtul saime kokku vana töökaaslase Sam'iga, kellega töötasime Bribbaree's koos. Tema sõber Alex lahkus Austraaliast paar nädalat tagasi, sest ei leidnud siin tööd. Seega seltsisime kolmekesi ringi. Sam muide töötab mööbi vedamise firmas, eelkõige diivanid ja tugitoolid. Ta plaan on raha koguda ning siis augustis mõneks kuuks Aasiasse minna ning siis tagasi Inglismaale. Kõigepealt läksime hiinalinna hiina restorani sööma. Hiina toit on küll päris mõnus ja palju odavam, kui mujal. Proovisime ka hiina õlut, mis maitses isegi täitsa hästi. Hind ka odavam, kui kohalikel õlledel. Teenindaja oli ainult natuke uimane, tõi enne pearoad, siis eelroad ja viimasena riisi. Hiljem unustas meile juua juurde tuua ja arve anda. Nii me siis olime seal pidevalt käsi püsti: "Excuse me".

Õhtu jätkuks läksime Asian Beer Cafe'sse, mis asus ühe kaubanduskeskuse viimasel korrusel. Rahvast oli seal omajagu ja seal veetsime enamuse oma õhtust. Mehed jõid õlut, mina mojito't. Hilem läksime veel ühte baari, kus oli ka tanstusaal. Seal olime sai isegi paar tantsu tehtud, siis aga läksime koju. Pole ammu enam väljas käinud. Harjumatu oli kõrgeid kontsi kanda, juua ja hilja õhtul veel üleval olla. Maaelu muudab :D Muidu oli päris tore õhtu, tahaks veel.

Pühapäeva hommikul pidime kella 10-ks toast väljas olema, siis viisime asjad autosse ja avastasime, et auto ei lähe käima. Kui süüde sisse keerata, siis midagi ei juhtunud. Isegi tuled ei läinud tööle. Aku oli mingil põhjusel tühjaks läinud. Lausa nii tühjaks, et teise auto pealt voolu võttes see ei käivitunud. Õnneks olid meil krokodillid pagassis olemas. Meil hakkas juba mõte otsa saama, ei leidnud olukorrale mingisugust seletust. Siis aga tuli meie kõrvale naaberauto omanik ja uuris, kas saab abiks olla. Tal oli kohe plaan, et toob kusagilt jump starteri ehk käivitaja/starteri, sest nagu ta ise ütles: "Muidu te olete ju siin lõksus". Meil selleks hetkeks oli lootusetusetunne, aga õnneks mees oli juba 5 minutiga tagasi ja võluväel saime auto siis tööle. Avaldasime siirast tänu võhivõõrale, kes meid päästis. No ikka leidub toredaid inimesi :) Ma ei teagi, mis me muidu oleksime teinud. Siiamaani aga painab, et miks see nii juhtus. Tuled ei jäänud põlema, makk ei saa ilma võtmeta töötada jne....

Viimase asjana käisime ära Victoria marketil, mis on nagu suur turg või laat, kus in igasugu asju, alates söögist kuni riieteni, suveniiride ja igasugu pudi-padini välja. Midagi erku silma aga ei jäänud, lahkusime ainult viinamarjadega.

Kokkuvõtteks meile Melbourne väga meeldis. Ilmad on mõnusad jahedad, linn on ilus, palju huvitavaid hooneid, ilusad pargid, suur valik söögikohti ja hea auraga linn jne. Melbourne'is elab umbes 4 miljonit inimest ja nagu varem oleme kuulnud, siis on see multikultuurne linn. Päris palju erinevaid rahvusi kohtasime tänavatel küll. Kahju ainult, et ei saanud kauemaks jääda, nagu ikka, üks asi viib teiseni ja tegevust oli meil kogu aeg.

 

Esimesed tegelased loomaaias

Nägime kaelkirjaku ka ära