Emerald

Sõitsime täna päris pikalt Emeraldi, teel oli palju teetöid ja suuri veoautosid, millest polnud nii lihtne mööda minna. Ühel oli näiteks maja taga ja teisel tank. Emeraldi linnna jõudes avastasime, et see polegi pommiauk. Netis rääkis, et linnas on kuskil 13 000 inimest, aga tänu sellele, et siin on palju tööstusi, on linn päris hästi arenenud. Siin on suured toidupoed, kaubanduskeskused jms. Linnad, millest eelnevalt läbi sõitsime, olid rohkem maha jäänud. Positiivne üllatus. 

Magamistoad

Teisena hakkasime otsime meie kontaktisikut, kelle leidsime firma tööplatsilt, tema elab karavanis. Saime juhtnöörid oma tasuta majutuse kohta ja tööpäeva kohta. Peame homme kell 9 hommikul olema kontoris. Paar tundi pidi minema tutvustamisega. Majutus on aga linnast 22 km väljas Gindie nimelises kohas, seal on ka väike siloplats, kus pidi meie maja asuma. Ta rääkis, et meil on kaks tuba, eraldi köök ja pesemiskoht. Hakkasime sinna sõitma.

Siloplats meie maja taga

Kohapeal avastasime, et seal on erinevate vahemaadega umbes 9 maja. Käisime pooled neist läbi, esimeses oli kõik väga räämas ja tundus nagu poleks seal keegi elanud. Seal oligi ainult magamistuba, WC ja köök, selline ristkülikukujuline kuut. Kõrvalmaja oli samasuguse ehitusega, aga seal polnud mööblit sees, samuti väga must. Sõitsime paarsada meetrit edasi, aga ikkagi ei leidnud õiget kohta. Helistasime ja saime täpsemad koordinaadid (veelkord üks näide, kui organiseerimata on asjad siin - aussis üldiselt). Meie valduses oli kolm väikest putkat. Ühes oli kaks musta magamistuba, kus oli ainult 2 voodit madratsiga, laud ja kaks kappi. Lambil olid pirnid puudu ja kui ta proovis ühte lampi pirni sättida, lendas see õhku. Köögis olid enamus vajalikud asjad olemas, aga kõik oli must ja räpane, putukaid täis.

Meie täisvarustusega magamistuba, madratsid tuuldudvad õues.

Mõtlesime, et no mis seal ikka, hakkame koristama. Linu meil polnud, aga arvasime, et saame ühe öö hakkama. Peale tunnist koristust tahtsin minna WC-sse. WC ja pesuruum olid koos eraldi putkas. Tõstsin siis prill-laua üles ja sama kiirelt kukkus see alla tagasi. Ma ei saanud algul aru, kas potis olid suured kakajunnid või hunnik konnasid. Markus vaatas üle ja nägi seal kuute suurt rohelist konna!!! No vot see oli küll jäämäe tipp. Siis leidsime õues oleva pesumasina seest veel mitu konna.

Konnapoisid

Ausalt öeldes olime kõik pettunud. Esiteks otsisime enda majutuskohta, mida oleks ju saanud pisut kergemini korraldada. Siis hakkasime koristama oma tuba, mis oleks ju võinud uute jaoks korra olla. Muide mitte ühtegi teist inimest meie kõrval polnud, lähimad olid 100 meetri kaugusel. Olgu, kööki me ei jõudnud koristada, ega ka süüa teha, sest seal polnud potte ja panne. Olime üllatavalt tolerantsed kuni mängu tulid konnad! Tundub, et selline asi võib natuke midagi ka firma enda kohta öelda. 

Sõitsime tagasi linna ja leidsime soodsa majutuse karavanpargis. Oleme ka kuudis, minul ja Markusel on oma tuba, Katul oma nurk elutoas-köögis, eraldi WC ja dušš. Uskumatult hea tunne oli siia tulla. Tegime kohe süüa, siin kõik vajalikud asjad olemas. Homme läheme ikkagi tööplatsile ja uurime, mis tööd nad siis meile annavad. Sõitsime ikkagi 1200 km maha, ostsime tööjalanõud ja riided (ok, need olid kuskil 60 daala ehk kokku). Uurisin natuke ka eestlaste käest läbi Facebooki, kuidas see firma on ja jäi mulje, et see on ikkagi ok. Proovime ära!