NZ: Reisijutt nr 9 – termaalalad

Järgmisel päeval hakkasime tutvuma termaalaladega. Esimene peatus oli kohas nimega „Craters of the moon“ ehk Kuu kraatrid või teisisõnu jalutuskäik termaal-alal. Sissepääs oli kõigest 6 dollarit ja see sisustas umbes 45 minuti pikkuse jalutuskäigu. Esmalt nägime tervel maaplatsil ainult suitsevaid kohti, igast august tuli sooja temperatuuriga auru. Mõnes kohas nägime ka mulksuvaid mudaauke. Meie sattusime siia just suve lõpus/sügise alguses ja vihma pole siin ammu sadanud, seega osad augud olid lihtsalt ära kuivanud. Vihmaperioodil oleks ilmselt vaatepildid palju vägevamad olnud.

Järgmine koht oli ilmselt minu reisi üks lemmikkohti – Wai - O – Tapu nimeline koht, kus sai näha väga palju erinevaid kuumaveeallikaid, auravaid maapindu, suuri vulkaanikraatreid, geisrit. Geiser nimega Leedi Knox pidi purskama iga päev 10.15 hommikul, saavutades maksimumkõrguseks 20 meetrit. Seal oli riigi suurim „muda-bassein“. Kõige vahvam oli näha ja tunda suurt kraatrit nimega Champagne Pool (Šampanja bassein). Põhimõtteliselt läbi sellest ei näe, sest kogu veeauk auras, kõrvalt läbi käies läksid prillid uduseks ja tundus nagu oleksin aurusaunas. Peale selle oli seal üks heleroheline kraater, mis muudabki värvi vastavalt sellele, millised mineraalid maapinnast üles tulevad. 

Šampanja bassein

Šampanja bassein ja Markus

Heleroheline kraater

Kolmas koht sarnanes eelnevale kahele – nimeks oli Waimangu vulkaaniorg. Seal oli retke pikkuseks 2 tundi (üks ots, aga bussiga sai tagasi tulla). Meil oli ainult 1,5 tundi aega parkla sulgemiseni. Liikusime ülikiirelt, et võimalikult palju näha (kiirkõnd ja kohati ka sörkjooks). Selle koha kõige kuulsaim oli Inferno kraater, mis oli helesinist värvi. Samamoodi oli seal väikseid geisreid, mudaauke, auravat maapinda jne. Tolle koha eripäraks oli, et jalutuskäigud ühest kohast teise olid vahest läbi vihmametsade. 

Inferno kraater

Peale sellist päeva mõtlesin mitmel korral, et kui tore oleks jälle geograafia-bioloogia-keemia tunnis olla. Kõik see, mida kord sulle õpetati, tundus tol ajal nii vähehuvitav, aga nüüd kõike neid asju nähes ja katsudes tekib suur-suur huvi. Loeme ikka brošüüridest lisainfot aga siinkohal tuleb takistuseks inglise keel. Väga palju on spetsiifilisi sõnu, mida ei oska tõlkida ei mina, Markus, Katrina ega ka Google Translate.

Ideaalne lõpp päevale oli minna Waikite termaal-basseinidesse. See oli meie linnast 25 kilomeetri kaugusel looduskaunis kohas. Basseinides kasutati looduslikku termaalvett. Seal oli kokku kümme basseini ja nende temperatuur jäi kusagil 38-42 kraadi kanti ja kõik olid välibasseinid. Nahk oli kohe sisse kastes siidine. Termaalvesi kubiseb mineraalidest. Saime jalutada mööda jõeäärt ja näha suuri aurupilvi ja kuumaveeallikaid.